Tegemist on eraldiseisva juhatuse liikme vastutusega lisaks äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme vastutusele ja karistusõiguslikule vastutusele maksualase kuriteo toimepanemise eest (vt samal teemal: Ergo Blumfeld „Juhatuse liikme isiklikust vastutusest deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest“ ja Villu Otsmann „Vastutusotsus – kas MTA riskiinvesteering võlgade sissenõudmisesse?“).

Juhatuse liikme vastutuse sisulised eeldused

Juhatuse liikme maksuõiguslikku vastustust reguleerivad MKS § 8, § 40 ja § 96, millest viimane sätestab juhatuse liikme vastutuse formaalsed eeldused. Võib öelda, et juhatuse liikme vastutuse sisuliste eelduste kriteeriumid on Riigikohtu praktikas selgelt juurdunud (vt Riigikohtu otsus nr 3‑3-1-41-05, p 12 ja otsus nr 3-3-1-23-12, p 11)

Nendeks kriteeriumiteks on:

• Juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
• Rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;
• Sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumine

Ehkki juhatuse liikme vastutuse sisuliste eelduste kriteeriumid on Riigikohtu praktikas selgelt juurdunud, tekitab mõnevõrra ebaselgust kriteeriumi tõlgendamine, mille kohaselt peab juhatuse liige olema rikkunud maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevaid kohustusi. MKS § 8 sätestab küll juhatuse liikme maksukorralduse seadustest ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise kohustust, kuid ei selgita, milles vastavad kohustused seisnevad.

Seega tekib paratamatult küsimus – kas juhatuse liikme vastutuse toob kaasa üksnes otseselt maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumine (nt maksudeklaratsiooni mitteesitamine, sellega hilinemine, valeandmete esitamine) või võib vastutuse kaasa tuua ka äriseadustikust tuleneva hoolsuskohustuse rikkumine – nt äriühingule kahjuliku tehingu tegemine ja seeläbi äriühingu varade vähendamine. Vastavas küsimuses Riigikohtu praktika puudub. Küll aga võib näite tuua Saksa õigusest, kus Saksa äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumine vastutust maksuseaduse alusel kaasa ei too. Seega on käesoleval juhul ka Eesti õiguse tõlgendamisel oluline õiguspoliitiline küsimus – kas maksuhalduril peaks olema võrreldes teiste võlausaldajatega erandlik otsetee juhatuse liikmeni ka muude kohustuste kui otseselt maksusuhetest tulenevate kohustuste rikkumise eest?

Juhatuse liikme tahtlus või raske hooletus

Teise vastutusotsuse tegemise eeldusena peab juhatuse liige olema rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Juhatuse liikme süü tõendamise koormis lasub maksuhalduril. St vastutusotsuse tegemiseks tuleb muuhulgas maksuhalduril tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutusotsuses peab maksuhaldur juhatuse liikme süüd üksikasjalikult motiveerima. Süü tuvastamise ja motiveerimise nõude rikkumine võib olla vastutusotsuse tühistamise aluseks. Seejuures tuleb tähele panna, et juhatuse liikme süü vorm on individuaalne, st iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi ning arvesse võtta konkreetse juhatuse liikme funktsiooni ja pädevust äriühingus (vt Riigikohtu otsus nr 3‑3‑1‑41‑05, p-d 13 ja 15; vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-23-12, p 11).

Põhjuslik seos

Lisaks eeltoodule peab vastutusotsuse tegemise kolmanda kriteeriumina esinema põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Riigikohus on kinnitanud, et olukorras, mil maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui juhatuse liikmele etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt Riigikohtu otsus nr 3‑3-1-23-12, p 26).

Anni Prants,
jurist,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo