Justiitsminister Kristen Michali sõnul on täna piiriülese
pankrotimenetluse puhul peamiseks probleemiks siseriiklike sätete
puudumine.
„Kui Euroopa Liidu siseselt on meil vastav määrus olemas, siis EL
väliste riikidega suhtlemine on äärmiselt keeruline. Samas liiguvad
inimesed üha rohkem ning avatud maailmas tuleb üha rohkem ette olukordi,
kus nende vara asub eri riikides,“ ütles Michal.
„Näiteks mis saab olukorras, kui Eesti äriühingul on varad Euroopa
Liidust väljaspool? Või vastupidi – Vene äriühingu suhtes on Venemaal
pankrott välja kuulutatud ja sel ühingul on varad ka Eestis? Just
selliste olukordade jaoks tulekski luua asjakohane regulatsioon. See on
vajalik Eesti inimeste ja ettevõtjate huvide kaitseks sellistes
olukordades,“ selgitas minister.
Michal tõdes, et sarnane probleem on täna ka pärandvara pankrotimenetlusega, kus eraldi regulatsioon lihtsalt puudub.
„Seega on vastuseta paljud küsimused: näiteks kuidas osaleb pärija
pärandvara pankrotis, kui ta on ise võlausaldaja või pankrotivõlgnik?
Kuidas toimida, kui pärandvara inventuuri käigus on välja selgitatud, et
pärandvara ei kata pärandil lasuvaid kohustusi – kas pankrotimenetlus
on vajalik või mitte? Kes kannab pärandvara pankroti kulud?“ tõi
minister näiteid.
Nende küsimuste lahendamiseks on justiitsministeeriumil kavas alustada
järgmisel aastal õigusliku analüüsiga, tehes tulenevalt hea õigusloome
põhimõtetest seejuures koostööd kõigi huvigruppidega ja asjatundjatega.
Justiitsministeerium on juba algust teinud analüüsiga, kuidas
lihtsustada ettevõtete likvideerimismenetlust. Järgmisel aastal on
plaanis koostöös huvigruppidega ette võtta maksejõuetuse regulatsiooni
analüüs laiemalt ning leida võimalused pankrotimenetluse kiirendamiseks.
Justiitsministeerium
