Justiitsministeeriumis toimus ümarlaud, kus õiguseksperdid arutasid vaenukõne ja vaenukuritegude karistusõigusliku reguleerimise võimaluste üle, et leida Eesti ühiskonda sobivaim lahendus.
Justiitsministeeriumis toimus täna ümarlaud, kus õiguseksperdid arutasid vaenukõne ja vaenukuritegude karistusõigusliku reguleerimise võimaluste üle, et leida Eesti ühiskonda sobivaim lahendus. JAGA „Sõnavabadus on üks demokraatliku riigi kõige olulisemaid alustalasid ja meie soov ei ole seda kuidagi kõigutada. Tegeleda tuleb aga olukorraga, kus inimesed kuritarvitavad sõnavabadust ja kasutavad seda ettekäändeks teiste inimeste õiguste ja vabaduste rikkumiseks,” ütles justiitsminister Maris Lauri. „Kutsusime kokku õiguseksperdid, et arutada selle üle, kas Eesti seadus vajaks muutmist, arvestades seejuures meie riigi põhiseaduses juba kirjas olevat põhimõtet, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav,“ märkis Maris Lauri. „Vaenukõne täiendaval reguleerimisel peab arvestama sellega, et lahendus oleks tasakaalus.“ 2008. aastal võttis Euroopa Liit vastu raamotsuse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Euroopa Komisjon andis oktoobri lõpus 2020 teada Eesti vastu rikkumismenetluse alustamisest seoses vihakõne ja ksenofoobia vastase raamotsuse ülevõtmisega. Komisjon tõi oma kirjas välja, et Eesti ei ole raamotsust oma õigusesse täielikult üle võtnud ega täida seega Euroopa Liidus kehtestatud miinimumnõudeid. Selle küsimuse lahendamiseks on justiitsministeerium kaalunud võimalikke muudatusi, kuid need vajavad põhjalikumat ühiskondlikku debatti. Ümarlaual osalesid advokatuuri, prokuratuuri, kohtute ja ministeeriumide esindajad ning õigusteadlased. Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringust selgus vaenukuritegude teemal, et 2021. aastal langes oma rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu füüsilise ründe ohvriks 0,8% vastanuist. Suulise või kirjaliku ründe ohvriks langes kokku 7% vastanuist.
Foto: pixabay
„Sõnavabadus on üks demokraatliku riigi kõige olulisemaid alustalasid ja meie soov ei ole seda kuidagi kõigutada. Tegeleda tuleb aga olukorraga, kus inimesed kuritarvitavad sõnavabadust ja kasutavad seda ettekäändeks teiste inimeste õiguste ja vabaduste rikkumiseks,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
„Kutsusime kokku õiguseksperdid, et arutada selle üle, kas Eesti seadus vajaks muutmist, arvestades seejuures meie riigi põhiseaduses juba kirjas olevat põhimõtet, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav,“ märkis Maris Lauri. „Vaenukõne täiendaval reguleerimisel peab arvestama sellega, et lahendus oleks tasakaalus.“
2008. aastal võttis Euroopa Liit vastu raamotsuse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Euroopa Komisjon andis oktoobri lõpus 2020 teada Eesti vastu rikkumismenetluse alustamisest seoses vihakõne ja ksenofoobia vastase raamotsuse ülevõtmisega. Komisjon tõi oma kirjas välja, et Eesti ei ole raamotsust oma õigusesse täielikult üle võtnud ega täida seega Euroopa Liidus kehtestatud miinimumnõudeid. Selle küsimuse lahendamiseks on justiitsministeerium kaalunud võimalikke muudatusi, kuid need vajavad põhjalikumat ühiskondlikku debatti.
Ümarlaual osalesid advokatuuri, prokuratuuri, kohtute ja ministeeriumide esindajad ning õigusteadlased.
Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringust selgus vaenukuritegude teemal, et 2021. aastal langes oma rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu füüsilise ründe ohvriks 0,8% vastanuist. Suulise või kirjaliku ründe ohvriks langes kokku 7% vastanuist.
