Enne võimalike seadusandlike lahendustega välja tulemist peab justiitsministeerium arutama seda küsimust laiema ringiga, mistõttu pidasime vajalikuks ümarlaua kokkukutsumist,
ütles justiitsminister Maris Lauri.
„Hindame sõnavabadust väga kõrgelt ja kindlasti ei hakka ükski Eesti seadus piirama inimeste õigusi austavat sõnavabadust. Kuid peame tegelema sellega, kui sõnavabadust kuritarvitatakse ja selle ettekäändel rikutakse teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Sõnavabadusega kaasneb alati ka vastutus, sest sõna on väga terav relv, mille hooletu ja pahatahtlik kasutamine võib põhjustada suurt kahju üksikutele inimestele ja ühiskonnale,” rõhutas justiitsminister.Justiitsministri sõnul ütleb ka Eesti põhiseadus selgelt, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Vaenukõne teemal on justiitsministeerium kaalunud võimalikke lahendusi, kuid need vajavad põhjalikumat debatti. “Kui seadust muuta, siis peab selle sõnastus olema selline, mis välistab kaheti mõistetavuse ja nii täpne, et oleks selge, kust jookseb karistatava ja mittekaristatava teo piir. Rõhutan, et me ei räägi inimeste omavahelistest vestlustest ega kirjavahetusest, vaid ainult avalikust üleskutsest, näiteks meedias või avalikul koosolekul,” märkis justiitsminister. „Enda kriitilise arvamuse avaldamist, nalja tegemist või kellegi solvamist ei soovi keegi kriminaalkorras karistatavaks muuta, isegi juhul, kui see ületab hea maitse piiri.“Ümarlauale on kutsutud advokatuuri, prokuratuuri, kohtute ja ministeeriumite esindajad ning õigusteadlased.
Euroopa Komisjon esitas äsja eelnõu, mille kohaselt saaks Euroopa Liit hakata direktiivide abil kehtestama miinimumreegleid vaenukõne ja vaenukuritegude osas. 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepinguga sätestati Euroopa Liidu toimimise lepingus eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide loetelu, mille osas on Euroopa Liidul pädevus kehtestada miinimumeeskirjad. Euroopa Parlamendi nõusolekul ja Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälse otsusega on võimalik seda loetelu laiendada. Kõnesoleva ettepaneku sisuks ongi loetelu laiendamine uue kuriteoliigiga: vaenukõne ja vaenukuritegevus.
Kuriteoliikide loetelu laiendamine ei tooks koheselt kaasa täiendavaid liidu õigusakte vaenukõne või vaenukuritegevuse vallas, kuid võimaldaks seda teha tulevikus. Enne Lissaboni lepingu jõustumist võeti 2008. aastal vastu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Kuriteoliikide loetelu laiendamise tulemusena oleks võimalik selle instrumendi reguleerimisala üle vaadata.
