Karis: eelarvereeglite lõdvendamisega võinuks kaasneda ka vastukaalud
"Seega oleks olnud riigikontrolli vaatest tervitatav, kui eelarvepositsiooni reeglite paindlikumaks muutmisega kaasnenuks vastukaaluks otsus, millega riigikogu oleks kehtestanud stabiliseerimisreservi optimaalse suuruse ja reegli, et kui eelarve pole tasakaalus, siis suurenevad sissemaksed stabiliseerimisreservi," ütles Karis kolmapäeval riigikogu ees esinedes.
"Oleks arukas, kui riik suurendaks jätkusuutlikult stabiliseerimisreservi kokkulepitud tasemeni, suunates sinna näiteks iga-aastase riigieelarvega teatud summa. Seda veel lisaks Eesti Panga kasumieraldisele, mis ei ole kuigi suur, või muule erakorralisele tulule," ütles riigikontrolör.
"Kohane riigi reservide hoidmise ja kogumise poliitika ning põhimõtted oleks mõistlik sätestada riigieelarve seaduses, nende nõuete täitmise kontroll võiks olla riigikogu pädevuses," lisas Karis.
Riigikontrolör viitas riigikogu otsusele korrigeerida eelarvepositsiooni reegleid, millega lubati teatud eritingimustel 0,5-protsendilist struktuurset puudujääki.
"Kahtlemata on riigikogul täielik õigus meie endi reegleid Euroopa Liidu üldreeglistiku raamides paindlikumaks muuta. See paindlikumaks muutmise varu pole ka praegu veel täies ulatuses kasutusele võetud, vaid alles poolenisti – Euroopa Liidus on lubatud struktuurne puudujääk üks protsent," tunnistas Karis.