Kartell hõlmas Euroopa ja Jaapani ning Lõuna-Korea ettevõtjaid ning seisnes nn koduterritooriumi ja koduterritooriumi projektide kokkuleppes, st turu jagamises ja konkureerimisest hoidumises. Prysmian’ile määrati ca 10 aastase perioodi eest trahvi kokkuca 105 miljonit eurot. Otsusest torkas silma kolm huvipakkuvat õiguslikku käsitlust.
Esiteks majandusliku jätkuvuse ehk õigusjärgluse põhimõte – karistada saab ka nö rikkunud majandusüksusest eraldunud majandusüksust, kui säilib organisatsiooniline side ja majandustegevuse jätkuvus.
Euroopa Kohus leidis, et kui liidu konkurentsiõiguse rikkumise toime pannud üksus kujundatakse õiguslikult või organisatsiooniliselt ümber, ei too see ilmtingimata kaasa sellise uue ettevõtja asutamist, mis ei vastuta tema õiguseellaseks olevale üksusele omistatava rikkumise eest vähemalt siis, kui need kaks üksust on majanduslikus mõttes identsed. Nimelt, kui ettevõtjad võiksid hoida kõrvale karistustest ainuüksi nii, et nende isikut muudetaks restruktureerimise, võõrandamise või teiste õiguslike või organisatsiooniliste muudatuste abil, ei suudetaks saavutada liidu konkurentsiõigusega vastuolus oleva tegevuse eest karistamise ja hoiatavate karistuste abil sellise tegevuse kordumise ärahoidmise eesmärki. Samuti, et kui kaks üksust moodustavad ühe majandusüksuse, ei takista asjaolu, et rikkumise toime pannud üksus jääb alles, iseenesest karistamast üksust, millele anti üle tema majandustegevus, eelkõige siis, kui üksuseid kontrollib sama isik ning nende tihedate majanduslike ja organisatsiooniliste seoste tõttu kohaldatakse nende suhtes sisuliselt samu ettevõtlusalaseid juhiseid.
Teiseks rikkumise vältavuse põhimõte – osalemise ühes jätkuvas rikkumises defineerib ühine eesmärk, sh ebaseadusliku tegevuse riski kandmise valmidus.
Euroopa Kohus leidis, et kohtupraktika kohaselt peab ühes vältavas rikkumises osalemiseks olema tõendatud ettevõtja soov oma tegevusega panustada kõigi osavõtjate ühistesse eesmärkidesse ja tema teadlikkus teiste ettevõtjate poolt samade eesmärkide saavutamiseks kavandatavast või ellu viidud ebaseaduslikust tegevusest või tema võimalus mõistlikult ette näha ja valmidus riski kanda.
Kolmandaks, et võrdse kohtlemise nõue ei sisalda seaduslikkuse põhimõtet arvestades isiku õigust nõuda enda ebaseaduslikult soodsalt kohtlemist. Euroopa Kohus leidis, et võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisel tuleb järgida ka seaduslikkuse põhimõtet, mille kohaselt ei või keegi tugineda enda huvides kolmanda isiku kasuks toime pandud õigusnormi rikkumisele.
