Täpsemalt olid kartelli (õigemini kaks eristatavad kartelli) moodustanud Kanadas paiknev Magna ning Saksamaa Brose ja Kiekert. Kui need nimed ei ole tuttavad, siis nende kliendid, Daimler grupp ja BMW ehk juba on. Kolm autoseadmete tarnijat kooskõlastasid oma hinnakäitumist ja vahetasid tundlikku äriteavet. Eesmärk oli mõistagi säilitada igaühe senine tegevus ja vältida tarnete valitseva hinnataseme halvenemist. Kooskõlastamine toimus koosolekute, telefonikõnede või e-kirjavahetuse kaudu. Seejuures toimumisajaks olid aastad 2009-2012.
Magna sai mõlema kartelli paljastamise eest täieliku puutumatuse, vältides seeläbi ca 6 miljoni euro suurust trahvi. Brose ja Kiekerti trahve vähendati koostöö tegemise alusel. Lõpuks sai Brose 3,2 miljonit ja Kiekerti ligi 15 miljonit eurot trahvi.
Mis võiks kokkuvõttes olla kaasuse õppetundideks? Esiteks, autotööstusega seonduv on jätkuvalt Euroopa Komisjoni luubi all. Teiseks – ja mis on kartellide puhul juba vast üldteada – esimene „kaebaja“ võib pääseda karistuseta. Kartelli puhul räägime muidu karistustest kuni 10% ulatuses ettevõtja käibest (just käibest, mitte kasumist). Kolmandaks, ajatelge vaadates saavad tänased vähemalt rahvusvahelised kartellid paljastatud alles aastate pärast.
