Kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus tegi mullu otsuse kokku 14 möödunud või ülemöödunud aastal menetlusse võetud vaidluses, kuus otsust tehti rahvusvahelistes asjades.
Arbitaažikohtule laekus mullu 18 hagiavaldust, vaidluse lõplikuks lahendamiseks anti vahekohtule üle 16 hagiasja materjalid, sealhulgas 2011. aastal menetlusse võetud asjad, ütles arbitraažikohtu sekretär Debbie-Triin Napits.
Kohus tagastas hagimaterjalid neljal korral. "Kahel korral lõpetati menetlus seetõttu, et pooled leidsid lahenduse enne kohtumenetluse reaalset algus. Kahel korral oli tegemist vastuhagiga, mille esitamise vajadus uute tõendite esitamisel menetluse käigus kadus," selgitas Napits.
Tema sõnul on vaidluste põhjuseks ja objektiks ikkagi lepingud. Ehituse ja sellega seonduvatest lepingutest ning ostu-müügi lepingutest kokku tulenes möödunud aastal ligemale kolm neljandikku vaidlustest ning ülejäänud osa moodustasid laenu-, rendi-, tarne-, ja muud lepingud. "Muuhulgas paluti vahekohtul mõista välja saamata jäänud tulu ning tekitatud kahju, mitmel korral pidi vahekohus tuvastama lepingu kehtivust," ütles Napits.
Üheksal korral oli vähemalt üks pooltest väljastpoolt Eestit. Rahvusvahelistes vaidlustes olid osapoolteks äriühingud Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, Ukrainast, Gruusiast ja Neitsisaartelt.
Hetkel on 2012. aasta asjadest menetluses veel viis, neist neli laekunud kohtule novembris-detsembris, märkis Napits.
Möödunud aastal töötas kaubanduskoda välja ka arbitraažikohtu reglemendi muudatused ehk uue redaktsiooni, mille koja juhatus kinnitas mullu 17. jaanuaril ja mis jõustub tänavu 1. veebruaril. Arbitraažikohtu nõukogu esimees Asko Pohla sõnul oli arbitraažikohtu reglementi oluliselt vaja muuta, kuna viimase viie aasta jooksul asetleidnud praktika viitas selgelt sellisele vajadusele.
Näiteks oli vaja anda võimalus arbitraažikohtule tegutseda pädeva organina teiste reeglite alusel toimuva vahekohtumenetluse korraldamiseks. Teiseks oli vaja luua võimalus hagi lahendamiseks kiirmenetluses kolme kuu jooksul tavapärase vähemalt kuuekuulise menetluse alternatiivina. "Nüüd on võimalik äripartneritel veel kiiremini vaidlus lahendada ja äritegevusega edasi minna," märkis Pohla.
Kolmandaks kiireneb Pohla sõnul vaidlust lahendava vahekohtu moodustamine, kuna nii pooled kui arbiterid peavad nüüdsest kiiremini tegutsema. Samuti tuleb iga menetluse alguses kinnitada menetluse ajakava, mis peab tagama vaidluse lahendamise viivitusteta hiljemalt kuue kuu jooksul.
Lisaks saab menetlust nüüd alustada vaid kokkuvõtliku ja lühikese arbitraažimenetluse alustamise taotluse esitamisega, millisel juhul pole vaja esitada mahukat hagiavaldust koos arvukate tõenditega. Kostjal on võimalus sellele taotlusele vastates kaaluda kokkuleppe sõlmimise võimalust ja kokkuleppe sõlmimise korral jääb täies mahus arbitraažimenetlus üldse ära.
Seoses riigilõivude vähendamisega vähenesid mõningal määral ka arbitraažimaksud, kuid üldjuhul on arbitraažimenetlus kõikjal veidi kallim tavakohtutest konfidentsiaalsuse, kiirema menetlusaja ja lõpliku lahendi saamise tõttu. Samuti on nüüdsest võimalik kokkuleppe sõlmimise korral suuremas mahus tagastada pooltele tasutud arbitraažimaksu, ütles Pohla
Kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus tegutseb alates aastast 1992 kui vanim Eestis alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab eraõigussuhetest , sealhulgas lepingutest, väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi.
