Riigikohus otsustas, et keskkonnatasude oodatust kiirem tõstmine on vastuolus ettevõtlusvabadusega ning õigustatud ootusega. Samas märkis kolleegium, et vaidlusaluste tasumäärade tõstmine on sobiv ja vajalik abinõu, suunamaks ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendamaks riigieelarve tulusid, selgub riigikohtu otsusest.
Valitsus kehtestas 2009. aastal kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad etteulatuvalt aastateks 2010-2015, kuid eelmise aasta oktoobris otsustati vastu võetud määrusi muuta, tõstes uute määrustega kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning ulatuslikumalt.
Esialgse plaani kohaselt oleks tänavu 1. aprillist kuni 2015. aasta 1. jaanuarini vastavaid keskkonnatasusid tõstetud kahel korral ligikaudu viis protsenti, uute määruste kohaselt tõstetakse tasu kolmel korral ligikaudu 20 protsenti.
Õiguskantsleri hinnangul on keskkonnatasude kavandatust kiirem tõstmine vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mistõttu tegi ta valitsusele ettepaneku viia need määrused põhiseadusega kooskõlla. Kuna valitsus ei järginud õiguskantsleri ettepanekut, pöördus õiguskantsler vaidlusaluste määruste kehtetuks tunnistamiseks riigikohtusse.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel on tagasiulatuv jõud. See tähendab, et vahetult määruste alusel deklareeritud ja makstud tasusid on põhiseaduse vastaseks tunnistatud osa ulatuses tasutud ettenähtust suuremas summas ja need tuleb tagastada.
