Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik tutvustas esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjonile riigilõivude alandamise kava.
Sellekohane Justiitsministeeriumis koostatav eelnõu on Sesteri sõnul saanud juba täiendused kohtunike esindajatelt ning peaks jaanuari lõpul jõudma ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Valitsus peaks eelnõu riigikogule esitama märtsis, nii et peaks olema võimalik seaduse jõustumine juulis, märkis Sester.
"Tundsime komisjonis huvi, kui suur oleks reaaleluliselt vaadatuna lõivude vähenemine," ütles Sester. "Võime rääkida lõivude alandamisest kolm kuni viis korda."
Euroopas on riigilõivude suuruse määramisel kaks koolkonda, selgitas Sester. Ühte leeri kuuluvad riigid, mis on fikseerinud riigilõivud konkreetsete summadena, ning teise leeri riigid, sealhulgas Eesti, mis võtavad lõivu vastavalt hagi suurusele. Sesteri sõnul selles osas Eesti lähenemine kavandatava muudatuse järel ei muutu.
Ministeerium lähtus lõivude suuruse määramisel Euroopa riikides kehtivate lõivude mediaanist, mis on saadud pärast kõige madalamate lõivude ja kõige kõrgemate lõivudega riikide kõrvalejätmise järel. Nii peaksid Eesti vastavad riigilõivud olema edaspidi Euroopa keskmised, selgitas Sester.
Kohtuasjadega seotud riigilõivude alandamise vajadusele on viidanud nii riigikohtu üldkogu kui ka õiguskantsler. Justiitsministeerium teatas mullu septembris, et on teemaga mõnda aega tegelenud, seaduseelnõu valmimine oli kavandatud mullu sügisesse.
