Seda, kui palju riigi toetusrahast on võlgade katteks läinud, ei oska öelda keegi, ja kui võlgnik oma finantse pole jälginud, läks toetus piltlikult korstnasse.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda möönis, et kogu protsessiga oli üksjagu segadust. Esmalt ei jäänud neil muud üle kui energiahinna tõusu hüvitis arestida, sest seaduses ei olnud lihtsalt sätet, mis tõlgendaks energiahüvitist sotsiaaltoetusena. Teisalt, ministeeriumi ja riigikogu vigade paranduse ajal jõudis energiahüvitis siiski mõnele abivajajale laekuda, kuid kohtutäiturid tagastavad selle vaid juhul, kui võlgnik taipab kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse esitada. Mõned sellised taotlused on koja sõnul ka tehtud, aga kui palju on hüvitist kokku arestitud, on koja teatel ilma küsitluseta raske hinnata.

«Kindlasti ei näinud rahandusministeerium meetme väljatöötamisel ette, et see raha võiks minna võlgade katteks. Energiahüvitis peaks olema toetus, mis arestimisele ei kuulu,» tunnistas riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul on olukord kahtlemata keeruline, aga arvestades toetusega seotud kriteeriume, protsesse ja kohtutäiturite töö mahtu, on ebasoodsate juhtumite tõenäosus pigem väike.

Seaduseauku parandama asunud justiitsministeerium täpsustas veel, et probleemi ilmnemisel saatsid nad kohtutäituritele ettepaneku mitte asuda toetusi arestima. Seda võimaldanuks ministeeriumi hinnangul ka vastav seadus: ühe kuu eluruumi kütmiseks peab võlgnikule jääma näiteks raha või küttepuid. «Kas ja kui palju kohtutäiturid sellest selgitusest juhindusid, ei ole teada, aga arvestama peab, et meie selgitused ei ole kohtutäiturile ka siduvad ja otsuse teeb lõpuks ikka kohtutäitur juhtumipõhiselt,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja.

Riigikogus peaaegu kuu hiljem vastu võetud seadusemuudatusel ei ole aga ka tagasiulatuvat jõudu, kinnitavad nii ministeerium kui ka riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak. Kui president seaduse välja kuulutab ja see jõustub, ei saa täiturid hüvitist enam arestida. Seniks tuleb võlgnikel olla ikkagi rahaasjadega ise kursis ja toetus esimesel võimalusel tagasi küsida.

Selleks et inimesel see raha alles jääks, peab ta kolme tööpäeva jooksul pärast raha arestimist esitama vastava avalduse,

selgitas Pillak.

«Kohtutäitur ei jälgi pangakontolt, mis sihtotstarbeliselt on inimesele rahaline kanne tehtud. Kuna see seadus hakkab jõustuma vastuvõtmisest, siis tagasiulatuvalt see osa, mis puudutab kohtutäitureid, ei kehti. See, mis on võetud, see on võetud, aga edaspidi nad toetust arestida ei tohi.»

See, et apsakas hüvitise väljatöötamisel tekkis, on Pillaku hinnangul tingitud uudsusest ja erakorralisusest. «Arusaadavalt alati kõiki nüansse ei oskagi ette näha.» Kohe, kui probleem ilmnes, hakkas tema sõnul ministeerium muudatusettepanekuid ette valmistama.

Opositsioon oli pahane, et protsessiga kiputi venitama. «Esmaspäeval oli eelnõu teine lugemine ja kolmapäeval võeti see vastu. Tegelikult ei ole tavapraktika, et ühel nädalal on eelnõu kaks lugemist,» selgitas Pillak ja lisas, et olenemata püüdlustest jätta mulje, et menetlemisega viivitati, tegelikult nii ei olnud.

Samas on poliitiku sõnul loomulik, et opositsioonile tundub kõik teosammul toimuvat. «Kui sul on reede, siis sul on reede. Sa saadki esmaspäeval edasi arutada. Riigikogus tõesti kõik said aru, et see on vajalik muudatus, mis tuleb kiiresti vastu võtta.»

Küsimuse peale, kui palju toetustest võis võlgade katteks minna, nentis Pillak, et seda ei teata. Justiitsministeeriumi teatel on aktiivseid täitemenetlusi ligi 35 000, teisalt oli seaduse muutmise ajal toetusi välja makstud 23 000 euro ulatuses. «Kui vaadata arve, siis ma loodan väga, et neid inimesi on väga minimaalselt. Siiamaani oli võimalus vaie esitada. See ei olnud midagi uut. Nüüd edaspidi läheb see automaatselt. Kes oma finantse jälgib - tal oli ka eelnevalt kaebevõimalus.»

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitab see juhtum meetme kehva toimimist. Rahandusministeeriumi taotlejate prognoos on vähenenud ja inimesed kasutavad hüvitist vähem, kas keerukuse või muudel põhjustel, märkis ta.

Reinsalu sõnul olnuks vähegi täie aruga olnud ministeeriumil ja täituritel mõistlik teha niinimetatud aumeeste kokkulepe, et tagada õiguskindlus. Niisamuti võinuks võlgnikud taotlustega veidi oodata. «Neil inimestel, kel on täitetoimikud avatud, oleks õige võlad ära maksta, aga et hakkama saada, siis ratsionaalselt pidanuks taotluse esitama, kui seadus on jõustunud,» nentis ta.

Seadusandja tasandil on Reinsalu sõnul probleem lahendatud, kuid on nii-öelda pall kohtutäiturite väravas.

Seadusemuudatuse jõustumine on nüüd presidendi käes, kellel on selle välja kuulutamiseks kuni kaks nädalat pärast seaduse vastu võtmist riigikogus. Seda tehti 9. veebruaril. Seejärel tuleb seadusemuudatus avaldada ka Riigi Teatajas, misjärel ei tohi kohtutäiturid hüvitist enam arestida.