Sellega tekib tarbijal võimalus valida notarite vahel, kes pakuvad sama toimingu teostamist erineva hinnaga. Muudatuse tulemusel avaldab konkurents survet hindade alandamiseks kallite kinnisvaratehingute tõestamisel ja muude seesuguste toimingute osas, mille tasumäärad ületavad kulupõhisuse taset. Lisaks tagab hinnakonkurents senisest suurema läbipaistvuse notari valikul.
Notari tasud on sätestatud seaduses, kuid neist teenitav tulu ei laeku mitte riigieelarvesse, vaid läheb notarite kulude katmiseks ning kasumiks. Analüüsi andmetel teenib Eesti keskmine notar umbes kolm, suurima sissetulekuga notar aga ligi viisteist riigikohtuniku palka. Notarid saavad nii palju teenida üksnes seetõttu, et riigil puudub kontroll notaritasude kulupõhisuse üle. Vabaturu tingimustes ei oleks see võimalik. Hinnakonkurentsiga tekib kliendil võimalus saada erinevatelt notaritelt hinnapakkumisi.
Praegu teenivad notarid suuremate kinnisvaratehingute tõestamiselt suurt tulu, kuid alla seaduses sätestatud määra ei ole neil lubatud tasu võtta.
Piirhindade rakendamine ei halvenda mingil moel ligipääsu notari ametitoimingutele. Sotsiaalselt taskukohasete toimingute osas hinnakonkurentsi ei teki ja neid osutatakse jätkuvalt piirhinnaga. Amet esitas Justiitsministeeriumile ja Notarite
Kojale saadetud analüüsis põhjendused, miks muudatus ei kahjusta notarite tegevuse jätkusuutlikkust, sõltumatust, toimingute kvaliteeti ega kättesaadavust vähekindlustatud inimeste jaoks.
Analüüs on leitav ameti kodulehelt.
