Krediidipank: inspektsioon esitas riigikohtu otsuse kohta valeinfot
"Riigikohtu üldkogu sedastas 1. juuli otsusega just selle, mida menetlusosalised ja Harju maakohus püüdsid finantsinspektsioonile selgitada alates 2013 aastast. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt puudus ja puudub finantsinspektsioonil jätkuvalt õigus iseseisvalt tsiviilkohtumenetluses osaleda," teatas pank.
"Eesti Vabariigi osalemise küsimus kõnealuses menetluses on seni ebaselge, kuivõrd finantsinspektsioon ise on Eesti Vabariigi huvides hagi esitamist korduvalt eitanud. Menetlusnorm, mis andis finantsinspektsioonile õiguse esindada Eesti Vabariiki, jõustus alles 29. märtsil 2015. aastal, see on rohkem kui aasta peale hagi esitamist," lisas pank.
"Finantsinspektsioon esitas Harju maakohtus Krediidipanga üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnistamise hagi, kohus nii-öelda Krediidipanga ja nende teiste aktsionäride taotlusel siis tegi määruse, millega ütles, et finantsinspektsioon ei või kohtusse pöörduda, kuna ta ei ole isik ja see säte on üldse põhiseadusega vastuolus. Ja siis jõudis see riigikogu üldkogu ette, kes ütles, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus ja selle kaudu finantsinspektsioonil tekib õigus selles menetluses osaleda," rääkis inspektsiooni õigusosakonna juhataja Siim Tammer BNS-ile.
Riigikohus tegi otsuse, et finantsinspektsioon tegelikult võrdub Eesti riigiga, siis ei ole siin küsimustki, märkis Tammer. See, et finantsinspektsioon on Eesti Vabariik, on kirjas finantsinspektsiooni seaduses, kus öeldakse, et finantsinspektsioon teostab riigivõimu, lisas ta.
Riigikohtu üldkogu ei rahuldanud kolmapäeval Haju maakohtu taotlust tunnistada formaalselt põhiseaduse vastaseks krediidiasutuse seaduse paragrahv osas, mis võimaldab finantsinspektsioonil kohtusse hagi esitada Krediidipanga aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna kohus tunnistas vastava paragrahvi põhiseadusega kooskõlas olevaks, saab finantsinspektsioon kohtuasjaga edasi minna, esitades määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule.