Levadia Metalli pankrotihaldur Toomas Saarma ütles, et võlgnik võttis kompromissettepaneku reedel toimunud võlausaldajate koosolekul tagasi, soovides teha täiendavaid ettepanekuid. Kompromissi tegemist halduri sõnul seetõttu koosolekul üldse hääletusele ei pandud.

Saarma sõnul läheb pankrotimenetlus igal juhul edasi, hoolimata sellest, kas võlgnik esitab või ei esita täiendavaid ettepanekuid. "Seadusest tulenevalt on võimalik kompromissi esitada kuni jaotusettepanekuni, nii et sinnamaani on tal see tähtaeg olemas," rääkis haldur.

Küsimusele, miks Levada kompromissettepaneku tagasi võttis, vastas Saarma, et ei oska seda kommenteerida. "Eks ta pidas oma nõustajatega nõu ja siis käitus selliselt."

Selleks, et otsustada, mis saab edasi Levadia Metalli kinnistutest, tuleb Saarma sõnul kokku kutsuda pankrotitoimkond.

Saarma sõnul ulatuvad nõuded Levadia Metalli vastu praeguse seisuga 59 miljoni euroni ning kreeditore on kokku 81. Saarma kinnitusel on suurim nõue BLRT Grupil, mis omandas Danske Panga nõude.

BLRT Grupp omandas Danske Banki Eesti filiaalilt enamuse panga nõudest Levadia Metalli vastu. BLRT nõue ulatub kokku ligi 30 miljoni euroni. BLRT Grupi nõue Levadia Metalli vastu moodustab 38,95 protsenti kõigist tunnustatud nõuetest.

Küsimusele, kui suures summas on võlgnikul praeguse seisuga varasid, vastas Saarma, et seda ei oska ta veel täpselt öelda. Ta märkis, et kui algselt oli võlgniku enda andmeil Levadia Metallil varasid 60 miljoni euro väärtuses, siis praegu see kindlasti nii ei ole. "Kui me vaatame enampakkumise mahtu, siis enampakkumisel võib varade summa olla 13–14 miljonit eurot, võib-olla rohkem."

Levada esitas oktoobri keskel võlausaldajatele kompromissettepaneku, mille kohaselt Levadia Metall tasub võlausaldajatele ligikaudu 15 miljonit eurot. Levada teatas toona, et kompromiss võimaldab kõikidele võlausaldajatele oluliselt suuremaid väljamakseid kui vara kiirkorras müük.

Kompromissettepaneku kohaselt oleks tehtud väljamakseid pandipidajast võlausaldajatele 90 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest 7,4 miljonit eurot ja ühe aasta jooksul täiendavalt 4,3 miljonit eurot, mis on Levada teatel enam, kui võlausaldajad saaksid pankrotivara kohese müügi korral. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuded oleks kompromissettepaneku järgi rahuldatud 30 kuu jooksul summas 2,3 miljonit eurot.

Levadia Metalli pankrotihaldurid peatasid seoses kompromissettepanekuga 18. oktoobriks plaanitud ettevõtte kinnistute enampakkumised. Müügis oli mitu kinnistut, mille alghind oli kokku ligi 12 miljonit eurot. Levadia metalli olulisim kinnistu Maardus Vana-Narva maanteel oli müügis 7,25 miljoni euroga.

Levadia Metall pankrotistus tänavu märtsis.

BNS