Madise hinnangul on põhiseadusega vastuolus alkoholiaktsiisi määrade varem planeeritust kiirem tõus tänavu 1. juulist ja järgmise aasta 1. veebruarist. Seetõttu tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla, selgub otsusest.
"Riigikogu oli 2015. aastal kasutanud reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. Järgmised korralised Riigikogu valimised on aastal 2019, tõenäoliselt selle pärast osundati aktsiiside täiendava tõstmise võimalusele peale aastat 2018," märkis õiguskantlser.
Alkoholiaktsiisi ennaktempos tõusuga murdis riigikogu aga tähtaegadega seotud lubadust ning vastu võetud seadus läks vastuollu ettevõtlusvabadusega koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega.
Tähtaegadega seotud lubadus – näiteks ka tähtajaline üüri- või tööleping – on kindlam kui tähtajatu lubadus. Seepärast tuleks eelistada reguleerimistehnikat, mis jätab järgmisele valitsuskoalitsioonile võimaluse poliitilisi valikuid muuta. Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, näiteks ränga majanduskriisi korral, teatas õiguskantsleri kantselei.
"Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud. Ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest kannavad kahju tootjad, müüjad ja kauplused, eriti suures ulatuses piirikaubandusest mõjutatud väikekauplused," märkis Madise.
