Eesti maksejõuetusmenetlused on liiga pikad ning lõppevad võlausaldajate jaoks liiga sageli tulemusetult, selgub Justiitsministeeriumi tellitud uuringust maksejõuetuse menetluse tõhususe kohta.
Pankrotimenetlused algavad tihtipeale alles siis, kui äriühingul pole enam vara, mille arvelt kohustusi katta saaks, märkis AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors juhtivkonsultant Aaro Hazak Justiitsministeeriumi pressiteates.
"Tegemist on pilootuuringuga, mille käigus on koostatud mahukas andmebaas alates 2004. aastast Eesti äriühingute ja eraisikute osas toimunud pankroti- ja saneerimismenetluste kohta. Loodetavasti annab see hea võimaluse nii probleemsete aspektide tuvastamiseks, põhjendatud otsuste tegemiseks kui edasisteks detailsemateks uuringuteks," ütles Hazak.
Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel valminud uuring saab Justiitsministeeriumile üheks lähtekohaks pankroti- ja saneerimismenetluste edasisel arendamisel.
"Uuringu tulemustest on näha, et protsesside kiiremaks ja efektiivsemaks muutmise osas on Eestil veel üksjagu arenguruumi ning analüüs annab selle planeerimisele hea aluse. Üheks uuringu väärtuseks tuleb kindlasti pidada tehtud tööd maksejõuetusmenetluse osapooltega, mida analüüsides saavad selgemaks ka muutmist vajavad osad," ütles Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.
"Kindlasti ei ole võimalik teha muudatusi üleöö ning kiirustades, kuid muudatuste planeerimisega teeme algust juba käesoleval aastal koostöös erialaspetsialistide – pankrotihaldurite, kohtunike, advokaatide – ja ettevõtjatega," lisas Niklus.
Tema sõnul on hea, et riigil on fond, millest selliseid uuringuid rahastada. "Maksejõuetusmenetlus kui pikk, mahukas ja keeruline protsess, mis hõlmab mitmeid erinevaid osapooli, alates ettevõtjast ning lõpetades kohtuga, on analüüsimise mõttes keeruline valdkond," sõnas Niklus. Ta lisas, et uuring annab hea sisendi edasisteks tegevusteks, kuna ministeeriumi nõunikel ei ole sellise mahuga analüüsi võimalik ette võtta.
Tarkade otsuste fond loodi 2008. aastal kvaliteetsemate ja analüüsidele tuginevate otsuste soodustamiseks ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Analüüsid sünnivad teadusasutuste, ülikoolide, uuringufirmade, ministeeriumide või teiste riigiasutuste ning valitsusväliste partnerite koostöös.
Riigikantselei jälgib, et tehtud poliitikasoovitused ei jääks ainult uuringute tasemele, vaid tekitaksid arutelu ja leiaksid ka praktilist kasutamist poliitika kujundamisel.
