Seetõttu küsib advokaadibüroo, mida kavatseb valitsus või selle allasutused ette võtta selleks, et lõpetada massiline seaduserikkumine koolijuhtide või õpetajate poolt, kes ei aktsepteeri igaühe õigust keelduda maski kandmisest, kui see ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
Vandeadvokaat Kalev Aavik märgib, et lapsevanemad, kelle lapsed koolis tundide viisi maski kandmise tõttu tõsiseid vaegusi kannatavad või kelle lapse õigust maski mitte kanda koolide poolt õigusvastaselt ei tunnustata, kaaluvad kohtusse pöördumist.
Aavik soovib teada, mida on valitsus teinud selleks, et selgitada välja laste pikaajalise maskikandmise negatiivseid tagajärgi. Ta tõi välja, et lapsed on kaevanud maskikandmise mitmete negatiivsete kõrvalmõjude üle. Sellele vaatamata ei ole teada, et kusagil Eestis neid vaegusi süstemaatiliselt registreeritaks või uuritaks.
Praeguseks on kaalukaid andmeid selle kohta, et maskide kandmise negatiivne toime on tõsisem ja levinum kui ennustatud. Aaviku sõnul ei ole maskide kõrvalmõju täpne ulatus ja intensiivsus kindlasti selge, kuid mistahes ulatuses maskikohustuse kehtestamisel tuleks kaaluda seda, kas sellest saadav kasu kaalub üles lastele põhjustatud negatiivsed tagajärjed.
Terviseameti kodulehel on selgitatud, et piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele. Sellele vaatamata on mitmeid juhtumeid, kus vastavat erandit kooli juhtide või õpetajate poolt lihtsalt keeldutakse rakendamast või nõutakse tõendit vastunäidustuse olemasolu kohta ning ei võimaldata erandile tugineda soovivatel lastel koolikohustust täita.
Seetõttu tuleks maskikohustuse kehtestamisel kaaluda seda, kas absoluutse maskikohustuse kõrval on leebemaid ning laste heaolu enam silmas pidavaid lahendusi, näiteks maski eemaldamine klassis istudes, märkis Aavik.
