18.10.2013 Reede

Millised nõuded võivad tekkida lepingueelsetest läbiläbirääkimistest?

Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustusega jõuda lepinguni. Kuid tulenevalt hea usu põhimõttest on läbirääkivatel pooltel kohustus käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, tuletab meelde Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Silvia Kruusmaa asutuse Teatajas.

Millised nõuded võivad tekkida lepingueelsetest läbiläbirääkimistest?
Millised nõuded võivad tekkida lepingueelsetest läbiläbirääkimistest? Foto: Reuters

Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid, teavitama teist poolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silma pidades teisel poolel huvi olla, samuti võib pooltel tekkida kohustus hoida teatud andmeid salajas, mis läbirääkimiste käigus neile teatavaks said. Kui lepinguni aga ei jõuta ning kui läbirääkimiste käigus ei sõlmita eellepingut, siis saab läbirääkimiste käigus mõnda kohustust rikkunud isikult nõuda ainult kahju hüvitamist. Tavaliselt saab nõuda nn usalduskahju hüvitamist. See on kahju, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekib lepingu sõlmimata jäämisest, näiteks võimalik tulu, mida oleks teenitud lepinguga, ei kuulu hüvitamisele. On võimalik, et kahju tuleb hüvitada lepingueelse vastutuse alusel ka siis, kui lepingueelse kohustuse rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist. Näiteks kui on rikutud teabe edastamise ja hoidmisega seotud kohustust. See võib kõne alla tulla, kui leping sõlmiti teiselt pooltelt saadud valeinfo alusel tunduvalt kõrgema hinnaga.

 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255