„Piiramatud“ tagatavad nõuded – võimalik vastuolu heade kommetega
Tagatavate nõuete määratlemisel tuleb ka silmas pidada, et selline määratlus ei oleks vastuolus heade kommetega. Riigikohus on näiteks märkinud (Riigikohtu 5. november 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08), et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Võimalus, et tagatud tulevaste nõuetena käsitletakse ka võimalikke tulevikus loovutatavaid nõudeid, peab olema tagatiskokkuleppes selgelt kokku lepitud.Hüpoteegiga tagatava laenulepingu tühisus – kas alusetu rikastumise nõue on automaatselt hüpoteegiga kaetud?
Tagatavate nõuete sõnastus omab olulist tähendust ka aspektist, mille peale sageli ei mõelda. Nimelt võib sõnastusest sõltuda, kas tagatava lepingu tühisuse korral on hüpoteegipidajal ka tagatis laenuandja tagastamisnõude (s.o alusetu rikastumise nõude) suhtes.Näiteks pooled on sõlminud laenulepingu, raha on laenusaajale üle kantud ning hilisemalt selgub, et laenuleping on tühine (nt. on sõlmitud volitusi mitteomava isiku poolt). Sellisel juhul on laenusaaja kohustatud tagastama laenuandjalt saadud raha alusetu rikastumise sätete alusel, aga kas selline nõue on tagatud ka hüpoteegiga?
Asjaõigusseaduse § 349 lg. 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Tühise laenulepingu puhul loetakse et tehing on tühine algusest peale, nõuet ei ole tekkinud ja ülaltoodud sättele tuginedes on kinnisasja omanikul õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. Siin ongi oluline, et hüpoteegileping on sõnastatud selliselt, et tagatavad nõuded katavad ka võimalikku alusetu rikastumise nõuet.
Riigikohus: kommertspandi kustutamise nõue ei sõltu asjaolust, et laenuandjal võib olla alusetu rikastumise nõue
Riigikohus on ühes oma hiljutises lahendis (Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10) analüüsinud sarnast küsimust kommertspandi osas ja asunud seisukohale, et kommertspantide kustutamist ei takista iseenesest asjaolu, et laenulepingu tühisuse korral võib laenusaaja olla kohustatud laenusumma laenu andjale tagastama alusetu rikastumise sätete järgi, kui selliseid nõudeid kommertspandiga tagatiskokkuleppe järgi ei tagatud. Arvestades kommertspandi ning hüpoteegi sarnast regulatsiooni antud küsimuses, võib samasele seisukohale asuda ka hüpoteegi puhul.Kokkuvõtteks
Hüpoteegilepingus tagatavate nõuete sätestamine võib mõnikord osutuda tavapärasest komplitseeritumaks ja sisaldada riske, millele võib-olla lepingupooled kohe ei mõtle. Ühelt poolt võib osutuda tühiseks kokkulepe, kus tagatavate nõuete ring on piiramatu, samas võib nõuete piiramisel tekkida olukord, kus laenuandjale antav tagatis osutub majanduslikus tähenduses sisutuks.
Ergo Blumfeldt,
vandeadvokaadi vanemabi
advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets
torv.ee
