Justiitsminister Kristen Michal sõnul on avalik-õiguslike nõuete jaotamine täiturite vahel viimasel ajal palju teemaks olnud ja ka uue eelnõu eesmärgiks on muuta selliste nõuete täitmine veel tulemuslikumaks.

„Avalik- õiguslike nõuete jaotamiseks on täna loodud läbipaistev süsteem, mis ei lase juhtuda sellel, et täitur saab mõne asutuse ametnikuga paremini läbi ja seetõttu saab sellelt asutuselt rohkem nõudeid täitmiseks. Uue muudatusega hakkame me hindama ka nõuete täitmise edukust. See tagab, et selgelt mõõdetavate ja avalike numbriliste kriteeriumite alusel hakkab tulevikus täitur, kes tulemuslikumalt tööd teeb, saama ka rohkem tööd. Ja seda edetabelit uuendatakse regulaarselt – kui keegi jätab oma töö tegemata ja maksumaksjale raha välja nõudmata, siis saavad rohkem tööd teised efektiivsemad täiturid,“ sõnas Michal.

Justiitsminister lisas: „Avalik-õiguslik nõuded, milleks on näiteks trahvid, sunniraha ja maksuhalduri ettekirjutused, on ju tegelikult võlg Eesti riigile. Ja see pole sugugi mingi tühine summa – näiteks eelmisel aastal anti täituritele menetlusse 105 245 avalik-õiguslikku nõuet kogusummas ligi 83,5 miljonit eurot. Loomulikult on kõigi korralike maksumaksjate huvides see, et neid nõudeid võimalikult edukalt täidetakse.“

Eelnõu kohaselt  hakkab avalik-õiguslike nõuete jaotamine toimuma süsteemi alusel, mille eesmärgiks on motiveerida täitureid nõudeid veelgi tõhusamalt menetlema.

„Ehk teisisõnu – mida tõhusamalt kohtutäitur nõudeid menetleb, seda rohkem talle avalik-õiguslikke nõudeid ka jagatakse. Konkreetsetel tulemustel põhinev konkurents on alati avalikkuse huvides, sest nii saab maksumaksja sama raha eest paremat teenust,“ selgitas Michal.

Minister märkis, et käesoleva aasta algusest on avalik-õiguslike nõuete jagamise õigus antud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ning täna võib kokkuvõttes öelda, et uuele süsteemile üleminek on ennast õigustanud ja koda on neile pandud ülesandega hakkama saanud.

Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Avalik-õiguslikest nõuetest 50% jaotatakse paremusjärjestuse alusel ja 50% võrdselt tööpiirkonna täiturite vahel. Paremusjärjestus koostatakse iga kohtupiirkonna kohta eraldi igaks aastaks.

Nõuete jagamise kriteeriumid töötati välja justiitsministeeriumi ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja koostöös. Muudatuse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2013.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda loodi 2010. aasta 1. jaanuaril, reaalset tööd alustati sama aasta märtsis. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid, ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid. Eestis tegutseb täna 47 kohtutäiturit.

Justiitsministeerium