Vabariigi Valitsus kiitis 13. detsembril heaks Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi koostöös valminud mõjude hindamise metoodika, mis aitab parandada Vabariigi Valitsusele esitatavate eelnõude kvaliteeti ning annab selged juhised uute õigusaktidega kaasnevate mõjude hindamiseks.
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi koostöös valminud mõjude hindamise metoodika, mis aitab parandada Vabariigi Valitsusele esitatavate eelnõude kvaliteeti ning annab selged juhised uute õigusaktidega kaasnevate mõjude hindamiseks.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kinnitas Vabariigi Valitsus pea aasta tagasi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mis muude õigusloome tingimuste seas nõuab ka eelnõude mõju analüüsi. „Täna mõjude hindamise metoodikat heaks kiites jõudsime selleni, et nüüd on kirjeldatud ka see, kuidas mõjusid hinnata. Metoodika sisaldab juhiseid mõjude hindamiseks ning annab ka soovitusi, kuidas seda lihtsustada ning ühtlustada, et tulevikus oleks erinevate ministeeriumide analüüs nii vormilt sarnane kui ka sarnaselt mõistetav,“ lausus minister.
„Eelnõu mõjude hindamine on oluline läbipaistvama ja arvestavama poliitika kujundamiseks, et igaühel oleks alati selge, mida ja miks õigusloomes tehakse,“ täiendas Pevkur.
Konkreetsemalt koosneb mõjude hindamine kolmest etapist, millest kahe esimesega tuvastatakse kontrollküsimustiku põhjal valdkonnad, milles mõju kaasneb või võib kaasneda ning hinnatakse, kas see mõju on oluline ja kuidas see avaldub. Hinnanguliselt võib väita, et suur osa eelnõude mõjuanalüüsidest ammenduvadki nende tingimuste vaatlemisega. Mõjude olulisust vaadeldes võib selguda põhjalikuma mõjude analüüs vajadus. Hinnanguliselt võib seda vajada umbes 10% eelnõudest. Seda hinnangut toetab ka arusaam, et mõjude hindamine peab olema proportsionaalne ehk olulisemat mõju omavad teemad saaksid ka rohkem tähelepanu ja ressurssi.
Metoodika koostamisel tugineti Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendile ning see näeb ette, et seaduseelnõude, strateegiliste arengukavade ja Eesti seisukohtade ettevalmistamisel Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta tuleb hinnata nende mõjusid.
Õigusaktide kvaliteedi tagamiseks on dokumendiga „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ antud üldised põhimõtted ja suunised, mille alusel kiideti eelmise aasta 22.detsembril valitsuse poolt heaks ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
Õiguspoliitika arengusuunad näevad ette, et mõjude hindamine omandab poliitika kujundamises senisest tähtsama rolli ning enne prognoositava olulise mõjuga õigusakti väljatöötamist koostatakse eelnõu väljatöötamise kavatsus, milles kirjeldatakse lahendada soovitavat probleemi ja eesmärke, antakse ülevaade probleemi lahendamise alternatiivsetest lahendustest, võimalikest mõjudest ning esitatakse avalikuks aruteluks probleemi eelistatavaim lahendusviis.
Euroopa sotsiaalfondi toel Riigikantselei juurde loodud tarkade otsuste fondist rahastatakse järgmisel aastal mõjuhindamisi ja uuringuid summas 300 000 eurot.
Metoodika rakendamist toetab ka selle aasta sügisest käivitunud ulatuslik koolitusprogramm, mis jätkub terve 2013. aasta.
