Nimelt võib Eestis praegu elektrit toota Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud juriidiline isik, kelle aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.

Erandeid tehakse seejuures vaid üksikutel juhtudel – kuni 200-kilovatise (kW) netovõimsusega tootmisseadme abil elektri tootmisel, kinnisasja piires toodetava ja tarbitava elektri tootmisel ning mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri või muu taolise objekti elektrienergiaga varustamiseks.

Hoolimata sellest, et elektritootja tegutsemisvormile ning kapitalile esitatud nõudeid on võimalik täita, võivad need õiguskantsleri arvates mõnel juhul tegevusalale juurdepääsu põhjendamatult takistada. Ühtlasi pärsivad need tema sõnul ka taastuvast energiaallikast elektri tootmise arengut.

Madise hinnangul ei ole elektrituruseaduse eelnõu seletuskirjades veenvalt põhjendatud, miks peab elektritootja olema ainult aktsiaselts või osaühing, ega sedagi, miks peab elektritootjal olema vähemalt 31 950 euro suurune aktsia- või osakapital. Nende nõuete põhjust pole tema sõnul võimalik ka aimata.

"Eelnõu 2002. aasta seletuskirjas on üksnes mainitud, et need nõuded on kehtestatud selleks, et suurendada elektriettevõtja vastutust. See selgitus ei ole veenev, sest aktsiaselts ja osaühing on piiratud vastutusega juriidilised isikud ning kapitalile esitatud nõue ei tähenda, et isikul oleks igal hetkel aktsia- või osakapitali suurune summa võimalik võlausaldajale välja maksta," kirjutas Madise märgukirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning riigikogu majanduskomisjonile.

"Kapitalinõuet võib täita ka mitterahalise sissemaksena. Pealegi pole avatud elektrituru tingimustes enamasti oluline, kas elektritootja on majanduslikes raskustes ja kas ta rahuldab võlausaldajate nõudeid. Ka taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki arvestades võiks eeldada pigem kirjeldatud piirangute puudumist," lisas ta.

Niisiis leiab Madise, et see, millise tegutsemisvormi isik ettevõtluseks valib ja kas tal on vähemalt 31 950 euro suurune aktsia- või osakapital, ei mõjuta toodetava elektri kvaliteeti ega kogust ning ei seostu ka muul viisil elektri tootmisega, tootmise toimepidevuse tagamisega ega elektrituru toimimisega. Samuti ei taga see tema sõnul elektritootjale esitatavate muude nõuete täitmist.

Seejuures ei näe elektritootja tegutsemisvormile ja aktsia- või osakapitalile esitatud ega ka tegevusloa nõudeid ette ka Euroopa Liidu õigus.

Õiguskantsler soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ning riigikogu majanduskomisjonilt hiljemalt 1. oktoobriks vastust, mida nad plaanivad elektritootjale esitatavate formaalsete nõuete suhtes ette võtta.