«Halduspraktika, mis ei arvesta seaduse nõuetega, on omavoliline ja seetõttu õigusvastane,» hurjutab õiguskantsler üleeile saadetud kirjas keskkonnaameti peadirektorit Riho Kuppartit.
Õiguskantsler on saanud viimastel nädalatel mitmeid kirju, milles ettevõtjad avaldavad pahameelt selle üle, et keskkonnaamet on peatanud metsaraieid lindude pesitsusrahu tagamiseks, olles ise enne lubanud metsa maha võtta. «Keskkonnaamet on raiete ootamatu peatamisega tekitanud ettevõtjate seas palju segadust ning pole välistatud ka kahju, mida oleks olnud võimalik õiguspärase halduspraktikaga ära hoida,» hindab õiguskantsler.
Suurima kahjunõudega – 1,7 miljonit – ähvardab Tallinna ringteed laiendav TREV-2, mis pidi peatama metsaraie osaliselt juuli lõpuni, sest keskkonnaamet leidis metsast sada linnupesa. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu väitis Vikerraadios vastu, et kui TREV-2 vastava lepingu sõlmis, käis raiete peatamise teemal suur meediakära ehk risk oli teada.
Õiguskantsler heidab aga ette, et raiete ootamatu peatamine kaebuste peale peaks olema kõige viimane hädaabinõu, mitte aga üldine viis linde kaitsta. «Selline praktika ei pruugi tagada isikute võrdset kohtlemist ja võib anda konkurentsieeliseid neile, kelle raieid ei peatata, kuna puudub kaebus,» nendib õiguskantsler.
On arusaamatu ja kahetsusväärne, et amet ei ole ilmselt eelnevalt hinnanud metsateatisega lubatud raiete vastavust seadustele, muidu poleks ju ettekirjutusega peatatud metsateatisi tohtinud välja anda. Seega on keskkonnaametnikud lasknud tekkida olukorral, mida nad nüüd ette kirjutustega vältida püüavad.
Keskkonnaamet on kaks aastat ignoreerinud õiguskantsleri linnurahuteemalist seisukohta. Toona hindas õiguskantsler linnupoegade hukkumist metsaraie käigus kaudse tahtlusega tapmiseks. Kuna keskkonnaamet on pädev hindama, kus, kunas ja kui palju metsas pesitsevaid linde on, oleks amet pidanud metsaraieid lindude kaitseks piirama.
Riigikogu võttis juba 2008. aastal looduskaitseseadust muutes Eestile kohustused järgida Euroopa linnudirektiivi, mille järgi on tahtlik lindude häirimine, seda eriti pesitsusajal üldjuhul keelatud. Et looduskaitseseaduse nõuded oleksid täidetud ja ettevõtjad-metsaomanikud saaksid raietööde aega ja selleks vajalikke ressursse paremini planeerida, pidanuks keskkonnaamet juba aastaid tagasi raielubade ehk metsateatiste registreerimisel raietöid ajaliselt piirama, kohustama valima lageraie asemel vähem linde häiriva raieviisi ja nii edasi. Seadus võimaldaks ka juba registreeritud metsateatisi muuta, sedagi pole keskkonnaamet teinud.
Õiguskantsler leiab, et keskkonnaamet on jätnud oma kohustused täitmata. Madise soovib 15. augustiks vastust, mida keskkonnaministeerium ja -amet kavatsevad teha, et kevadsuviseid raieid puudutav halduspraktika vastaks nõuetele, oleks ettevõtjatele selgem ning tagaks neile võrdse kohtlemise.
Keskkonnaamet koostas Postimehele tööpäevaga sellise kommentaari: «Analüüsime õiguskantsleri seisukohta põhjalikumalt koos keskkonnaministeeriumi kolleegidega ja kujundame edasised sammud. Keskkonnaamet loodab, et kavatsetava looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmisega luuakse hädavajalik ajaline ning sisuline selgus kõikidele osapooltele.»
