"Eesmärk oleks see, et jääks see tehniline vahelüli sealt ära, et amet ei peaks enam taotlema seda politseilt ega kapolt," ütles Vosman BNS-ile. "Ega praegu kaitsepolitsei ega politseiamet ei ole need otsustajad, kui maksuamet otsustab, et nad tahavad kedagi pealt kuulata, siis nad seda teevad."
"Kui me võtame, et vanglad ja sõjaväepolitsei on iseseisvad asutused, mis saavad pealt kuulata ja kõike ise teha, siis ei ole mingit põhjust maksuametil, mille pädevus ja võimekus on võrreldes selle ajaga kui praegune regulatsioon kehtestati, oluliselt kasvanud, seda teha kellegi vahendusel," selgitas nõunik. Ta lisas, et siin ei ole kindlasti küsimus, et see parandaks või halvendaks põhiõigusi. Sest põhiõigused on tagatud ühtemoodi, sest ükskõik kas maksuamet läheb ise kohtuniku juurde või läheb sinna keegi kapost või politseist, kohtu luba on nagunii vaja ja selles mõttes see ei muuda asja.
Vosman märkis, et ametile vastava õiguse andmine puudutab ikkagi raskemaid kuritegused, nagu narkokuriteod ja suuremahulised majanduskuriteod. "Sellise tavalise maksumenetluse asjus neil võimalust sellist asja teha ei ole," ütles nõunik.
Õiguskantsleri mõte vastava ettepaneku tegemisel oli Vosmani sõnul eelkõige see, et vastutus jälitustoimingute eest lasuks ühel asutusel ja ei hajuks. "Praegu on nii, et üks tellib, teine teeb, kolmas pärast vormistab, see vastutus nagu hajub. Jälitustoimingud ei ole selline asi, mida jaotada mitme asutuse vahel. Rääkimata seal ka otstarbekusest ressursi ja eelarve mõttes, kui ühed asutused peavad seal teise asutuse asju tegema," rääkis Vosman.
Vosmani sõnul oli ettepaneku puhul tegemist pigem soovitusega ja kui asjaosalised ise näevad, et praegune koostöö toimib, siis ei ole põhjust praegust asjade korraldust muuta. "Maksuametis oli lihtsalt eelmine aasta juttu, et see pärsib nende tegevust raskemate kuritegude avastamisel, et nad peavad sellist bürokraatiat liiga palju läbima," ütles ta.
Meedia kirjutas viimastel päevadel, et õiguskantsler Indrek Teder saatis kolmele ministrile kirja, milles soovitab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist, et maksu- ja tolliamet saaks varjatud jälitustegevuseks õigusi juurde. Kehtiv seadus keelab maksu- ja tolliametil vaadata varjatult läbi postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet, matkida kuritegu ning kasutada politseiagenti.
