Kuivõrd töötuskindlustussüsteem on sundkindlustus ja juhatuse liikme staatus ei vabasta sellesse maksete tegemist, samaaegselt kui riski realiseerudes ei ole võimalik hüve kasutada, siis riivab selline süsteem tugevalt omandipõhiõigust, kirjutas õiguskantsler riigikohtule.
Piirangul on õiguskantsleri hinnangul ka suur ettevõtlust pärssiv mõju, kuna see muudab keerukaks uute ettevõtete loomise. Väikeettevõtte loomine muu püsiva sissetulekuta inimeste puhul on üldjuhul võimalik nõnda, et ettevõtluse algperiood ühildatakse palgatööga.
Hooajaline või ebaregulaarse majandustegevuse või tagasihoidliku käibega ettevõtlus jääb aga põhitöö kõrval paratamatult kõrvaltegevuseks. Kui seadus jätab niisugused inimesed töösuhte katkemisel töötuskindlustushüvitiseta, siis võivad nad sissetuleku kaotamise riski tõttu ettevõtlusest loobuda või ei alusta üldse ettevõtlusega.
Sotsiaalministeeriumi väljakäidud hinnang, et äriühingu juhtimine on tööga sarnane tegevus, ei ole õiguskantsleri hinnangul töötuskindlustusskeemiga kindlustatud riski hindamisel asjassepuutuv. Pigem on oluline, kas muu töö kaotamise puhul on realiseerunud risk, mille vastu töötuskindlustus on mõeldud.
Lisaks, kui arvestada, et juhatuse liige varem töötas, võimaldab see teha järelduse, et tema puhul ei takista juhatuse liikmeks olek täiendavalt palgatöö tegemist. Vastupidi, siit saab järeldada, et sellisel inimesel on olnud vaja palgatööd teha. Kui isik varem töötas ja kaotas endast sõltumatul põhjusel töö, järeldub, et juhatuse liikmel on enesele elatise kindlustamiseks täpselt samasugused valikud nagu igal teisel palgatöötajal, sealhulgas on tal piisavalt aega uue töö otsimiseks ja valmisolek uue töö leidmisel tööle asuda.
Lisaks ei ole õiguskantsleri hinnangul adekvaatne argument, et juhatuse liige ei ole töötuga sarnases olukorras, kuna talle tagab sissetuleku äriühing. See omaks kaalu üksnes juhul, kui juhatuse liikme töö on tasustatud.
Samuti on õiguskantsleri hinnangul väär argument, mille järgi võiksid juhatuse liikmed endale ise sissetuleku tagada. See väide lähtub eeldusest, et juhatuse liikme tegevust tuleb ja saab alati tasustada. Selline eeldus ei pea aga paika.
Madise tegi mullu riigikogule ettepanek muuta seadusi nii, et ka äriühingu juhatuse liikmetel oleks õigus saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist. Riigikogus toetas ettepanekut 69 riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm, vastu ei olnud keegi. Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada vajalik eelnõu, kuid ei ole seda seni teinud.
Alates 2014. aasta maist ei saa töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.
