Teder on seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega osas, mis annab õiguskantslerile pädevuse anda riigi peaprokuröri taotlusel siduv nõusolek või keelduda nõusoleku andmisest Riigikogu liikme suhtes puutumatusega kaitstud menetlustoimingute tegemiseks, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik BNS-ile.
Õiguskantsler juhtis Riigikogu tähelepanu saadikute immuniteedimenetluse probleemile mullu 21. märtsil tehtud ettepanekus. Riigikogu nõustus mullu 5. aprillil õiguskantsleriga, kuid vajalikke muudatusi sisaldavat seaduseelnõud ei ole Riigikogu täiskogus veel arutatud. Kuna eelnõu näeb ette muudatuste jõustumisajana Riigikogu järgmise koosseisu volituste alguskuupäeva, ei kõrvaldaks Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu seadusena vastuvõtmine põhiseadusvastast olukorda enne 2015. aastat.
Põhiseadus sätestab, et Riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantsleri hinnangul vajavad Riigikogu liikmed kõrgendatud kaitset, kuna nad on avalikkuses suurema tähelepanu all ja kriminaalmenetluse toimingute meelevaldse rakendamisega on võimalik Riigikogu liiget mõjutada ja seeläbi takistada tema vaba mandaadi teostamist.
Tederi sõnul käsitleb Riigikohtusse saadetud taotlus küllalt kitsast osa immuniteedi küsimustest. „Kahjuks arvatakse, et juhul kui põhiseaduse sätted ei meeldi, siis neid ei ole vaja järgida. Ning juhul, kui õiguskantsler tagastab prokurörile taotluse Riigikogu liikme saadikupuutumatuse ära võtmiseks, siis väidetakse, et see on kriis. Ei ole. Tegemist on lihtsalt õiguskantsleri poolt kaalutlusõiguse põhiseadusliku kohaldamisega,“ ütles õiguskantsler.
Kuni ülemöödunud aasta 31. augustini kriminaalmenetluses kehtinud korra järgi võis Riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ja kohaldada tema suhtes tõkendit, toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust üksnes pärast seda, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks oli saadud Riigikogult nõusolek. Alates tunamullu 1. septembrist võib Riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes kohaldada tõkendit, vara arestimist ja läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Seega pandi 1. septembril 2011 jõustunud seadusega õiguskantslerile ülesanne anda luba Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemiseks enne saadikupuutumatuse äravõtmist riigikogu poolt.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole kriminaalmenetluse seadustik selles osas põhiseadusega kooskõlas, kuna siduva otsustuse kohustus on vastuolus õiguskantsleri olemusega. Lisaks leiab õiguskantsler, et 1. septembril 2011 jõustunud säte, mille kohaselt ei ole Riigikogu liikme juures läbiotsimiseks vaja ei Riigikogu, õiguskantsleri ega mõne muu täitevvõimust sõltumatu organi eelnevat nõusolekut, on vastuolus põhiseadusega.
Põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ülesanne teha riigi peaprokuröri taotluse alusel Riigikogule saadikupuutumatuse äravõtmise ettepanek või lükata peaprokuröri taotlus tagasi. Õiguskantsleril on siduva otsuse tegemise õigus üksnes taotluse edastamisest keeldumisel ehk kriminaalmenetlusliku immuniteedi kaitseks. Riigikogu liikmelt kriminaalmenetlusliku immuniteedi äravõtmise otsustuse langetab vastavalt põhiseadusele Riigikogu.
Kriminaalmenetluse seadustik tagab õiguskantslerile siduva õiguse anda prokuratuurile nõusolek mõningate menetlustoimingute tegemiseks. Riigikogu tegi selle muudatuse põhjendusega, et ka kriminaalmenetluse kohtueelse uurimise faasis on vaja teha uurimistoiminguid ning neid ei saa jätta süüdistusakti koostamise etappi, mil on antud Riigikogu luba saadikupuutumatuse võtmiseks.
