Mis on osanike leping?

Angloameerika õigusruumist alguse saanud osanikevaheliste lepingute sõlmimine on järjest rohkem levimas ka Eestis. Sellise lepingu eesmärgiks on reguleerida osanike suhteid äriühingu juhtimisel ja majandamisel ning tagada osanike ringi stabiilsus. Näiteks pakub selline leping lahenduse olukorrale, kus mõne osaniku tervisega midagi juhtub või soovib ta lihtsalt teistes ärivaldkondades õnne katsuda. Samuti võimaldab juhtimisprotsessi või kasumi jaotamise eelnev kokkuleppimine lahendada hiljem eri suurusega osanike vahel tekkivaid erimeelsusi. Osanike erimeelsused on olnud päevakajaline teema juba mõnda aega, Riigikogus koostati eelmisel aastal isegi väikeaktsionäride kaitse eelnõu, mis ühiskonnas laia kõlapinda leidis, ent vastuvõtmiseni ei jõudnud. Kogenud investorite seas on selliste lepingute sõlmimine saamas juba standardiks, ent järjest enam nõustame osanike lepingute sõlmimist ka lihtsalt üksteist leidnud ettevõtjate vahel. Start-up maailmas raha kaasamisel on see juba üheks investorite kindlaks nõudmiseks.

Kuidas selline leping sõlmida?

Osanike lepinguid sõlmitakse nii ühise äritegevuse alguses kui ka selle kestel olukordades kus omavaheliste suhete täpsustamise vajadus tekib. Selliseks olukorraks võib olla näiteks mõne osaniku soov mingi aja jooksul ettevõttest lahkuda, osaluste muutumine või uue osapoole kaasamine. Kui selline leping on kord juba sõlmitud, tasuks seda mõne aasta tagant ning oluliste muutuste toimumisel ka üle vaadata – kas see vastab endiselt meie vajadustele. Start-up ettevõtte iga uue rahastamisringi puhul näiteks käib sellega tavapäraselt kaasas ka lepingu ülevaatamine.

Nõustades osanike lepingute sõlmimist pakume tavapäraselt välja meie kogemustel põhineva kontrollküsimuste nimekirja, soovime lähtuda juba osanike vahel väljakujunenud praktikast ning paneme kokkulepped kirja. Osanike lepingu puhul tuleb mõelda ka vorminõuetele – kui lepingu tulemusena võib tekkida kellelgi kohustus talle kuuluv osa võõrandada või vastupidi, selline võõrandamine on kuidagi piiratud, peaks osanike leping olema notariaalne. Notariaalse lepingu sõlmimist saab vältida, kui registreerida ühingu osad väärtpaberite keskregistris.

Osanike lepingu sõlmimisele peaks kindlasti kaasas käima ka põhikirja muutmine. Seda seetõttu, et kui osanike lepingu rikkumine toob kaasa üksnes lepingulise vastutuse (leppetrahvi, kahju hüvitamise vms), siis põhikirja rikkuvad osanike otsused on tühised. Sellega on võimalik tehtud kokkulepetele anda täiendav mõju ning tugevdada osanike lepingu jõudu veelgi. Samas kuna põhikiri on avalik ja ei võimalda vastutust kokku leppida, ei mahu tavaliselt kõik soovitud kokkulepped sinna ära.

Milles osanike lepingus kokku leppida?

• Osaluste jaotus, äri kirjeldus ja osanike panused

Et ühised eesmärgid oleksid selged, tasub need kirja panna. Kui üks partner soovib müüa viinereid ja teine avada automüügisalongi, ei pruugi koostöö olla pikk. Seetõttu on ühise arusaama olemasolu oluline. Tihti lisatakse osanike lepingule ka äriplaan ning kirjeldatakse ära erinevate osanike rollid äri arendamisel. Võib olla et osanikud on tulnud kokku, sest kellelgi on olemas mingid tootmisvahendid, teisel pind ja kolmandal turg. Siis saabki need ülesanded konkreetselt kokku leppida. Sellega kaasnevalt saab kokku leppida näiteks ka selles, et kui mõni osanik soovib enne soovitud eesmärkide saavutamist lahkuda, peab ta oma osalusest kas osaliselt või tervikuna loobuma.

• Juhtimine (juhtorgani liikmete valimine, määramine ja tagasikutsumine, juhtorganite töökorraldus ja hääletamine)

Et tagada äriliste otsuste vastuvõtmisel selgus ja kindlus, saab selle konkreetselt kokku leppida. Tõenäoliselt on igal osanikul huvi oluliste otsuste vastuvõtmisel osaleda, ehk neid otsuseid isegi vetostada. Siin tuleb valida ühelt poolt iga osaniku õiguste ja teiselt poolt juhtimise bürokraatlikkuse vahel. Tasub mõelda, kas ühingule on vaja nõukogu, kui palju (ja kelle esindajad) peaksid olema juhatuse liikmed, kellel on õigus neid tagasi kutsuda ja kuidas toimub organite töökorraldus.

• Osalusi puudutavad kokkulepped (osaluste külmutamine, võõrandamiskohustus, koosmüügikohustus, koosmüügiõigus, ostueesõigus, ostuoptsioon ja müügioptsioon jms)

Olles koos äriga alustanud on tavapärane ka soov, et ootamatult ei asenduks harjunud partner täiesti tundmatu isikuga. Seades ettevõtte asutamisel eesmärgiks ühise väljumise näiteks kokkulepitud müügihinna saavutamisel on kõigil, mille nimel töötada. Samas kui tekib olukord, kus mõned soovivad osaluse ära müüa ja teised mitte, on konflikt kiire tekkima. Vältida tasub riski, kus keegi osanikest jääb üksi oma väikese osalusega suurinvestori kõrvale. Mingite eesmärkide või tegevuste õnnestumisel võib osutuda vajalikuks osaluste muutmine. Kõik selle saab kokku leppida.

• Konkurentsikeeld, ärisaladus, intellektuaalne omand

Olles juba ühiselt alustanud soovime vältida, et keegi meist ei alustaks ühiselt saadud teadmiste ja omandatud oskuste pinnalt konkureeriva äriga. Tasub leppida kokku, et kogu ühise äriga seonduv intellektuaalne omand kuulub ühingule ja alles sealtkaudu kõigile osanikele. Määratledes, mis on just selles äris saladuseks, saab seda saladust ka paremini kaitsta.

• Kasumi jaotamine ja täiendavad investeeringud

Kasumi teenimine on kõikide äride eesmärk. Küll aga võib osanike vahel tekkida erimeelsusi, kas tänane kasum tuleks kohe isiklikku tarbimisse võtta, või peaks selle hoopis investeerima, et tulevikus oleks kasumit veelgi rohkem. Kokku saab leppida, et mingil perioodil kasumit ei jaotata. Või siis hoopis, et iga-aastaselt jaotatakse kindel osa teenitud kasumist osanike vahel. Sellega on osanike ootused selged. Võib aga tekkida ka vastupidine olukord, kus äri ei lähe loodetult või tekib olukord, kus äri läheb nii hästi et tasub täiendavalt investeerida. Selleks saab kokku leppida, kas võimalikud lisainvesteeringud tulevad osanikelt ja kuidas selliseid täiendavaid investeeringuid teinud osanikke premeeritakse.

• Patiseis

Mis täpselt on patiseis, lepitakse igas osanike lepingus eraldi kokku. Tavapäraselt võib seda kirjeldada kui olukorda, kus osanike vahel on tekkinud mingid olulised erimeelsused, mis selliselt enam edasi minna ei võimalda. Kui lepingut ei ole sõlminud, tekib sellistes olukordades tihti pikemaajalisem konflikt, võimalikud kohtuvaidlused ja üksteisele kaigaste kodaratesse loopimine. Ärile see igatahes head ei tee. Lepinguga on võimalik kokku leppida erinevaid lahendusi üksteise osaluse õiglase (või karistusliku) hinna eest väljaostmiseks, kõikide osaluste müügiks vms. Sellega lahendatakse ka konflikt.

Kokkuvõtteks, kogemus näitab, et selliste lepingute sõlmimine aitab tõesti konflikte vältida. Ühelt poolt on osanike lepingu sõlmimisel väga oluline heidutav efekt – kui leping on sõlmitud, on osanikel oluliselt väiksem soov konflikte tekitada, sest tagajärjed on ju kokku lepitud. Sellest aga palju olulisem on see, et osanikud on suure osa võimalikke tulevikus tekkinud küsimusi juba eelnevalt läbi rääkinud ja koos leitud lahendused on hästi meeles.

Allikas: TRINITI