See loogilisena tunduv põhimõte ei olnud varem selge.
Vastuolu seadustes
Pankrotiseadus ütleb, et pärast pankroti väljakuulutamist toimub nõuete
rahuldamine ainult läbi pankrotimenetluse. Kui pankrotti mineku hetkel
on võlgniku vastu kohtumenetlus pooleli, siis jätab kohus nõude läbi
vaatamata ja nõue tuleb uuesti esitada pankrotihaldurile.
Võlgniku pankroti tõttu lõppevat kohtuvaidlust lahendava kohtuniku jaoks
annab sellises olukorras selge tegevusjuhise tsiviilkohtumenetluse
seadustik, mis ütleb üheselt, et kohus teeb hagi läbivaatamata jätmise
kohta määruse ja sama määrusega tühistab ka hagi tagamise.
Seega seaduse sõnastuse kohaselt peab kohus hagi tagamiseks võlgniku
kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi tühistama ja näiteks kaks aastat
võlgniku vastu kohut käinud võlausaldaja on jälle „nullis tagasi“.
Kõige kurvemini tundsidki end sellises olukorras need hagejad, kel oli
õnnestunud saavutada hagi tagamine ja kes olid selle eest tasunud 28,76 €
suuruse riigilõivu ja lisaks veel nõude suuruselt vähemalt 5% suuruse
tagatise. Hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist oleks nad oma raha
(vähemalt osaliselt) tagasi saanud. Ka pankrotimenetluses kehtib reegel,
et pandieseme müügist saadud raha läheb pandipidajale, välja arvatud
kuni 15%, mis läheb menetluskulude katteks.
Riigikohus muutis olukorda
Viidatud otsuses asus Riigikohus seiskohale, et seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Seetõttu ei pea võlgniku pankrotti mineku tõttu hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine.Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek Riigikohtu arvates tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata.
Kas samm pretsedentõiguse poole?
Võlausaldajate jaoks tervitatav otsus. On hea teada, et hagimenetluses saavutatud kohtulik hüpoteek jääb nõuet edasi tagama ka juhul, kui kostja läheb menetluse kestel pankrotti. Teisalt ei jäta kehtiv seadus kohtunikule diskretsiooniruumi – kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Saab näha, millise põhjendusega kohtud vastava normi kohaldamata jätavad.*9.02.2011. a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10
partner, vandeadvokaat,
advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets
torv.ee