Siiski ei lähe kõik võlgniku vara müügist laekuv raha koheselt võlausaldajate vahel jagamisele. Võlausaldajate nõuded rahuldatakse kohtu kinnitatud jaotusettepaneku alusel seaduses sätestatud järkudes alles pärast PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud väljamaksete (vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused, pankrotimenetluse kulud) tegemist.

Pandiga tagatud võlausaldajad on eelisseisus

Paraku ei pruugi pärast kohustuslike väljamaksete tegemist olla võlgnikul piisavalt vahendeid, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata sellele, et võlgnik on kohustatud esitama pankrotiavalduse koheselt pärast maksejõuetuse ilmnemist, ei ole harvad juhud, kus võlgniku varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata siis võlausaldajatele väljamaksete tegemisest.
Seetõttu on pandiga tagatud nõuete omanike huvid teistest võlausaldajatest reeglina paremini kaitstud, kuna pandiga tagatud tunnustatud nõuded rahuldatakse esimeses järgus. Seega saavad pandiga koormatud vara võõrandamisel nende võlausaldajate nõuded reeglina rahuldatud oluliselt suuremas määras kui tagamata nõuded.

Pankrotimenetluses vara võõrandamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus

Kuna pandiga tagatud nõuded rahuldatakse võlgniku võõrandatava vara arvelt, on praktikas tõusetunud vaidlusi, kas pankrotivara müügist saadud raha jaotamisel võlausaldajate vahel tuleb lähtuda müügitulemist koos käibemaksuga või ilma. Nimetatud probleemi on analüüsinud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 2. detsembri 2010.a määruses asjas nr 3-2-1-92-10.
Riigikohus rõhutas, et käibemaks on riiklik maks, mida käibemaksukohustuslane peab riigile maksma ning vastav kohustus säilib ka pankrotis oleval maksukohustuslasel. Pankrotimenetluses müüdud kinnisasjalt käibemaksu tasumise kohustus on oma sisult massikohustus, kuna see tekib halduri teostatud tehingust oma ülesannete täitmisel. Seega tuleb kohtukolleegiumi hinnangul vara võõrandamisest tekkiv käibemaks tasuda riigile enne pankrotivarast jaotise alusel võlausaldajatele raha väljamaksmist.

Erisused pandieseme võõrandamisel

Samas eristab Riigikohus pandieseme müügist tekkivat käibemaksukohustust teistest massikohustustest. Nimelt tuleb PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast maha arvata PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.
Kolleegiumi hinnangul tuleb pandieseme müügist saadud raha all mõista võõrandatud vara hinda käibemaksuta, kuna käibemaks lisatakse müügihinnale. Kolleegium ei pea määruses põhjendatuks, et pandiga tagatud eseme võõrandamisel tuleb käibemaks müügihinnast maha arvata PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud korras. Sellise käsitlusega nõustumisel saaks lisaks riigile kahjustatud ka teiste võlausaldajate huvid, kuna just nende arvel tuleks esmajoones massikohustusena kanda puudujääv maksukohustus.
Seega juhul kui näiteks võlgniku pandiga koormatud kinnistu müüakse pankrotimenetluses 600 000 euro eest, tekib võlgnikul 100 000 euro osas käibemaksu tasumise kohustus. Müüdud vara 500 000 euro suuruselt netohinnalt arvatakse aga pandiga tagatud nõude rahuldamisel omakorda maha kohustuslikud väljamaksed PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud korras.

Pandiga tagatud võlausaldajad on eelisseisus

Paraku ei pruugi pärast kohustuslike väljamaksete tegemist olla võlgnikul piisavalt vahendeid, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata sellele, et võlgnik on kohustatud esitama pankrotiavalduse koheselt pärast maksejõuetuse ilmnemist, ei ole harvad juhud, kus võlgniku varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata siis võlausaldajatele väljamaksete tegemisest.
Seetõttu on pandiga tagatud nõuete omanike huvid teistest võlausaldajatest reeglina paremini kaitstud, kuna pandiga tagatud tunnustatud nõuded rahuldatakse esimeses järgus. Seega saavad pandiga koormatud vara võõrandamisel nende võlausaldajate nõuded reeglina rahuldatud oluliselt suuremas määras kui tagamata nõuded.

Pankrotimenetluses vara võõrandamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus

Kuna pandiga tagatud nõuded rahuldatakse võlgniku võõrandatava vara arvelt, on praktikas tõusetunud vaidlusi, kas pankrotivara müügist saadud raha jaotamisel võlausaldajate vahel tuleb lähtuda müügitulemist koos käibemaksuga või ilma. Nimetatud probleemi on analüüsinud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 2. detsembri 2010.a määruses asjas nr 3-2-1-92-10.
Riigikohus rõhutas, et käibemaks on riiklik maks, mida käibemaksukohustuslane peab riigile maksma ning vastav kohustus säilib ka pankrotis oleval maksukohustuslasel. Pankrotimenetluses müüdud kinnisasjalt käibemaksu tasumise kohustus on oma sisult massikohustus, kuna see tekib halduri teostatud tehingust oma ülesannete täitmisel. Seega tuleb kohtukolleegiumi hinnangul vara võõrandamisest tekkiv käibemaks tasuda riigile enne pankrotivarast jaotise alusel võlausaldajatele raha väljamaksmist.

Erisused pandieseme võõrandamisel

Samas eristab Riigikohus pandieseme müügist tekkivat käibemaksukohustust teistest massikohustustest. Nimelt tuleb PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast maha arvata PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.
Kolleegiumi hinnangul tuleb pandieseme müügist saadud raha all mõista võõrandatud vara hinda käibemaksuta, kuna käibemaks lisatakse müügihinnale. Kolleegium ei pea määruses põhjendatuks, et pandiga tagatud eseme võõrandamisel tuleb käibemaks müügihinnast maha arvata PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud korras. Sellise käsitlusega nõustumisel saaks lisaks riigile kahjustatud ka teiste võlausaldajate huvid, kuna just nende arvel tuleks esmajoones massikohustusena kanda puudujääv maksukohustus.
Seega juhul kui näiteks võlgniku pandiga koormatud kinnistu müüakse pankrotimenetluses 600 000 euro eest, tekib võlgnikul 100 000 euro osas käibemaksu tasumise kohustus. Müüdud vara 500 000 euro suuruselt netohinnalt arvatakse aga pandiga tagatud nõude rahuldamisel omakorda maha kohustuslikud väljamaksed PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud korras.