Maa kasutamise eest tasu maksmise kohustus kuulub rendilepingu olemuslike tunnuste hulka. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel saab eeldada, et kogu lepingu maksumusest 20% suurune tasu makstakse maakasutusõiguse eest ja 80% suurune tasu makstakse raiutavate puude omandamise eest.
Kui kokku lepitud raiete teostamise eest tehti ettemaks ja raied jäid osaliselt tegemata, kohaldatakse analoogia korras võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-t 5, mistõttu kuulub VÕS § 189 lg-te 1–3 kohaselt tagastamisele summa, mis vastab raiumata jäänud puidu omandamise eest vastavale tasule.
Vastupidise kokkuleppe puudumisel ei kuulu tagastamisele tasu maakasutusõiguse eest.
Kui tegelikult on raiutavat metsa hinnangulisest raiemahust rohkem, omandab ostja enam raiutud puidu lisatasu maksmata üksnes kogu lepingujärgse hinnangulise raiemahu täitmise korral, sest ei saa eeldada, et kasvava puidu hulk ja kvaliteet oleksid metsamaatüki eri osadel (eraldistel) ühesugused ja raiete tegemine või tegemata jätmine on peamiselt majandus- või kutsetegevuses tegutseva raieõiguse omandaja mõjualas.
Riigikohtu 11. märtsi otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
