Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu kohtusüsteemide tulemustabelite raportis (Justice Scoreboard) öeldakse Eesti kohtusüsteemi hinnates, et see toimib hästi ning selle parendamiseks erilisi soovitusi ei tehta. 2008. ja 2010. aasta võrdluses on Eesti kohtumenetluste pikkused Euroopa Liidu keskmistest lühemad.
Justiitsminister Hanno Pevkur ütles raportile viidates, et näiteks Eesti keskmine menetlusaeg I astme kohtutes hagimenetlusega tsiviilasjade lahendamisel oli 2010. aastal 215 päeva, Euroopa Liidus oli aga keskmise menetluse pikkuseks 284 päeva. “Samas näiteks Soomes oli samal aastal sama menetluse keskmiseks pikkuseks 259 ja Lätis 330 päeva. Haldusasjade lahendamine Eestis kestis samal aastal 146 päeva ning Euroopa Liidu keskmine menetluse pikkus ulatus 514 päevani. Kasvanud on ka Eesti kohtute jõudlus, kui 2008-2010 lahendati Eestis keskmiselt 98.99% sissetulevatest tsiviilasjadest, siis 2012. aastal ulatus see protsent juba 108%, ehk kohtud lahendasid rohkem asju, kui kohtutesse laekus, mis omakorda näitab kohtumenetluse kiiremaks muutumist," lausus Pevkur.
„Ka haldusasjade jõudlus oli 2010. aastal Euroopa riikide keskmisel tasemel ning viimaste siseriiklike andmete alusel oli 2012. aastal Eesti kohtute jõudlus haldusasjades koguni 105% ehk lahendati 5% rohkem haldusasju, kui samal perioodil kohtutele laekus. Avaldatud raportis tuuakse Eesti tugevusena välja näiteks maksekäsu kiirmenetluse süsteem, mis on andnud märgatava panuse kohtumenetluste keskmiste tähtaegade lühenemisele,“ sõnas justiitsminister.
Euroopa Inimõiguste Kohtu üldistest statistilistest andmeid vaadates selgub, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestis tuvastatud oluliselt vähem mõistliku menetlusaja nõude rikkumisi. Näiteks, kui 2012.aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus kokku 227 sisulist otsust Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 sätestatud mõistliku menetlusaja nõude kohta, siis samal aastal ei leidnud EIK Eesti osas ühtegi rikkumist.
2012. aastal lühenesid aasta varasemaga võrreldes Eestis menetlusajad enamustes kohtumenetluse liikides. Kõigi, nii lõppenud, kui ka järjekorras ootel olevate kohtumenetluste peale kokku on tsiviilasjade menetlused näiteks lühenenud 4,4%, väärteomenetlusasjad 34,1% ja kriminaalasjade menetlused pea veerandi ehk 23,4% võrra.
Menetlustähtaegade lühenemise taga on nii kohtute sisesed töö ümberkorraldused kui jõustunud seadusemuudatused.
Kohtumenetluse pikkuste võrdluse kohta leiab täpsema info aadressilt http://www.kohus.ee/58544.
