Iga võimaliku riigiabi kaasuse puhul tuleb analüüsida kõigi riigiabi-kriteeriumite täidetust, sh kas tehing võib üldse avaldada mõju Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele kaubandusele või kas tehingupartner on üldse ettevõtja. Kui mõni neist kriteeriumitest on täitmata, ei ole tegemist riigiabiga. Samas on igasuguste majandustehingute puhul riigiabi vältimiseks ka olemas üks kuldreegel. Nimelt, kui tehing vastab tavalistele turutingimustele ehk tingimustele, millega mõistlik eraettevõtja riigi asemel olnuks nõus tehingut tegema, ei ole tehinguga kindlasti riigiabi antud. Sellisel juhul pole enam tarvis muid riigiabi-kriteeriume analüüsida. Nn turuinvestori printsiibil on kohtupraktikast tulenevalt mitmeid tahke, ent Tartu Agro kaasuse kontekstis väärib ehk selgitamist, kuidas turutingimustele vastavust tavalistes kahepoolsetes müügi- või rendilepingutes kindlaks teha. Selleks on kaks peamist viisi.
Esimene on vara võõrandamine või kasutusele andmine avatud menetluse (nö konkursi) kaudu. Konkurss peab vastama teatud kriteeriumitele: lisaks avatusele peab olema tagatud ka läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja tingimusvabadus. Euroopa Komisjon on muu hulgas avaldanud, et see tähendab, et pakkumusi võrreldakse objektiivsete ja kõigile osalistele teadaolevate kriteeriumite alusel, milleks reeglina peaks olema kõrgeim hind. Tingimusvabadus tähendab, et tehingupartnerile ei seata lisakriteeriume, mida eraettevõtja ei seaks.
Teiseks – kui avatud menetlust ei toimu või see ei vasta eelnimetatud kriteeriumitele, tuleb võrdlusanalüüsi või muude üldiselt aktsepteeritud hindamismeetodite abil leida enne tehingu tegemist nö turuhind (müügihind või rendimakse). Juhul, kui tehingu hind vastab vähemalt turuhinnale, ei saa järelikult vähemalt riigiabi vaatevinklis (piisavalt) avatud menetluse korraldamata jätmist ette heita.
