83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seadus (523 SE),
mis täpsustab õiguslikku regulatsiooni, mis puudutab kaitseväelaste
lähetamist rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise
peakorteri juurde ning nende kaitseväelaste osalemist rahvusvahelises
sõjalises operatsioonis selle peakorteri koosseisus.
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (540 SE),
mis sätestab seaduses ELi õiguse kohaselt ÜPP lihtsustamise ja
tervisekontrolliga seonduvad teemad. Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamisele annab õigusliku aluse Euroopa
Ühenduse asutamisleping. ÜPP on loodud nimetatud eesmärkide täitmiseks
ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks.
ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja sellega
kaasnevaid maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist.
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (551 SE),
mis võtab üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi käibemaksudirektiivi
muudatused teenuse käibe tekkimise koha määratlemise,
mitteresidentidele käibemaksu tagastamise korra ja ühendusesisese käibe
aruandluse kohta. Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise
eesmärgil maksustati sarnaselt tollilao ja maksulaoga
aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise
määra asemel. Maksupettuste vältimise eesmärgil lisati seadusesse
maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on
alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata. Seadus täiendab käibe
mõistet, lisades kauba sundvõõrandamise.
84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigivaraseadus (437 SE).
Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info
riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks
kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Uue riigivaraseaduse
kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja
kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi
kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika
kujundamiseks. Järelevalve teostamiseks ning ettepanekute tegemiseks
vajab rahandusministeerium objektiivset infot riigi kinnisvara koguse,
seisukorra ning tehingute kohta. Riigiasutused vara kasutajatena
vajavad ülevaadet oma vara kasutamise ja sellega sõlmitud lepingute
üle. Samuti on oluline, et riigivara valitsejatel oleks võimalik
edastada pakkumisi ja teateid teistele riigivara valitsejatele
elektroonilist kanalit pidi, et lõpetada töömahukas ringkirjade
saatmine.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:
Valitsuse algatatud lepitusseaduse eelnõu (487 SE)
reguleerib lepitusmenetluse läbiviimise põhimõtteid nii füüsilisest
isikutest lepitajate kui alalises institutsionaalses vormis tegutsevate
riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganite puhul. Eelnõuga
reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades.
Majanduskomisjoni algatatud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE)
on tingitud Euroopa Liidu uuest elektri siseturu direktiivist, mille
kohaselt peab liikmesriik tagama põhivõrguettevõtja sõltumatuse
elektrienergia tootmis- ja müügitegevusest. Eesti kontekstis tuleb
direktiivi põhimõtete rakendamiseks OÜ Elering tuua Eesti Energia AS
omandist riigi otseomandisse.
Õiguskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu (519 SE) teine lugemine.
Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:
Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE);
Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (608 SE);
Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE);
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE);
Valitsuse algatatud Eesti
Vabariigi ja Mani saare vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise
vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise
seaduse eelnõu (590 SE);
Valitsuse algatatud Eesti
Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise
vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle
protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (602 SE);
Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teeb muudatusi riigikohtu, valitsuse ja ministeeriumite valitsemisalas. 2009. riigieelarve maht sellega ei muutu.
Infotunnis vastas rahandusminister Jürgen Ligi Kadri Simsoni ja Eiki Nestori esitatud küsimustele riigieelarve kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Mai Treiali esitatud küsimusele tööhõivepoliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele riigieelarvest põllumeestele makstavate lisatoetuste kohta.
Riigikogu pressitalitus
