Kell 11 alanud suulist istungit juhatas riigikohtu esimees Priit Pikamäe, menetlusosalistest olid istungil õiguskantsler, Riigikogu esindus, esindajad Sotsiaalministeeriumist, Konkurentsiametist, linnade liidust ning apteekide seotud ühendusest.

Kohus kuulas ära osapoolte arvamused ning teatab 30 päeva jooksul lahendi kuulutamise aja.

Õiguskantsler pöördus ravimiseaduse asjus riigikohtu poole juba tänavu jaanuaris.

Kõnealuste ravimiseaduse sätete kehtetuks tunnistamine oli sotsiaalministri ettepanekul Riigikogus arutusel juba 2010. aastal, kuid sotsiaalkomisjon jättis selle eelnõust välja. 2012. aastal esitas apteegipiirangute kaotamise ettepaneku Riigikogule õiguskantsler.

"Ehkki Riigikogu toetas eelmisel aastal minu ettepanekut, kehtivad apteekide asutamise piirangud jätkuvalt, kahjustades konkurentsi ja jättes oma õigustuseks seatud rahvatervise eesmärgid tagamata," on Teder öelnud. Ta lisas, et kuna parlament ei ole ettepanekut täitnud, siis ei jäänud tal muud üle kui pöörduda Riigikohtusse ja taotleda vaidlusaluste sätete põhiseaduse vastasteks tunnistamist.

Õiguskantsleri sõnul lähtub riigikohtule esitatud taotlus asjaolust, et apteegipiirangud ei toimi eesmärgipäraselt ning on hakanud oma algsetele eesmärkidele hoopis vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbija huve ja takistades rahvatervise edendamist.

"Ekslikult on asutamispiirangutes nähtud riigile odavat vahendit, mis peaks justkui tagama maa-apteekide säilimise, kuid tegelikult ei ole piirangute jõustumine taganud apteegiteenuse võrdsemalt üle riigi jaotumist ning samuti pole paranenud ravimite kättesaadavus," lausus õiguskantsler tänavu jaanuaris.

Kehtivad apteekide asutamispiirangud ei puuduta Tederi sõnul ainult apteekide asutamist, vaid kindlustavad apteegikette kontrollivate hulgimüüjate majanduslikku võimu. "Ettevõtjatele teenimatu eelisseisundi kindlustamine on vastuolus ausa konkurentsi põhimõttega, mis peaks sõltumata majandusvaldkonnast tagama teenuse pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning seeläbi parima kättesaadavuse ja hinna lõpptarbija jaoks," selgitas ta.

Kõnealused sätted on õiguskantsleri hinnangul kinnistanud ravimite jae- ja hulgimüügi alal kahe turuliidri võimu, mis läheb tarbijale ja maksumaksjale kalliks maksma. "Kokkuvõttes kahjustavad piirangud eelkõige tarbijat, kelleni ravimitootjate paremad pakkumised ei jõua, kuna suurtest hulgimüüjatest sõltumatute apteekide osakaal Eestis on suhteliselt marginaalne.Sisuliselt puudub meil eraldiseisev apteekide turg, nagu see on paljudes teistes Euroopa riikides," lausus ta.

Nii on asutamispiirangud Tederi sõnul kinnistanud olukorra, kus ravimite kättesaadavus ja hind on suhteliselt kehvad. Sarnastele järeldustele on jõudnud ka Konkurentsiamet ja Riigikontroll, kelle möödunud aastal avaldatud aruandest selgub, et hulgimüüjad on müünud apteekidele ravimeid oluliselt kallimalt kui haiglate ravimihangetel.

Apteekide asutamispiirangud kindlustavad õiguskantsleri hinnangul osa ettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikkust, kuid ei teeni seadusandja seatud peamist eesmärki, milleks on rahvatervise edendamine parimal võimalikul viisil. "Asutamispiirangute õiguspärasuse hindamisel on vajalik võtta arvesse, et ettevõtlusvabadus ei kaitse üksnes ettevõtjaid ning potentsiaalseid konkurente, vaid laiemalt konkurentsi ning seega ühtlasi tarbijaid, kellele vaba konkurents tagab kauba või teenuse kättesaadavuse, parema kvaliteedi ja soodsama hinna."