Lisaks nendele said süüdistuse toitlustusteenuse pakkujast osaühing juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht.
Süüdistuse kohaselt võttis endine PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja raames süüdistuse saanud osaühingut.
Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel, teatas prokuratuur.
Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Anu Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.
Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti ning IT-juhti Marko Kilgi kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid süüdistuse saanud isikud PERH-ile infosüsteemide arendustöid teostanud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.
"Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi," ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata. "Eriti muret tekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine," ütles Ombler.
Tõnis Allik on varem öelnud, et tema ennast süüdi ei tunne. "Ma arvan, et ma olen 13 aastat seda haiglat juhtinud selliselt, et kõik meie otsused on lähtunud haigla huvidest ja ma ei ole ka teadlikult ühtegi seadust rikkunud. See, et kliendiüritusel osalemine on kriminaalkorras käsitletav, on minu jaoks uudne, aga tunnistan, et olen käinud ka Eestis paljudel meie haigla partnerite kliendiüritustel. Selles osas on see teema minu jaoks uus," ütles Allik.
Juuni keskel teatas Allik, et astub ametist tagasi. Lisaks ametist taandunud Allikule on juhatus ajutiselt peatanud ka korruptsioonikuriteos kahtlustatavate haigla IT-direktori Marko Kilgi ja toitlustusjuhi Anu Vähi volitused.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis riigiprokuratuur.
