„Peame seisma selle eest, et ausatel inimestel oleks rohkem motivatsiooni ja julgust enda kortereid üürile anda ning selleks peavad olema neile tagatud seaduslikud õigused. Rohkem üüripindasid tähendab ka elavamat üüriturgu, õiglasemat konkurentsi ning paremaid hindasid üürnikele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ei ole normaalne olukord, kus ausad üürileandjad peavad muretsema puuküürnike või selle pärast, et nad on sunnitud korteris pärast lühiajalist väljaüürimist kapitaalremondi tegema, sest see on ära lagastatud. Sel põhjusel koguneski täna ümarlaud, kus arutati üüriõiguse kaasajastamise küsimusi,“ lisas ta.
Ministeeriumi tellitud ja Tartu ülikooli sellel aastal tehtud analüüsist selgus, et Eesti üüriõiguses on Euroopa Liidus nii-öelda keskmine. Teatud küsimustes on selles aga vastuolulisi, liiga üldsõnalisi või piiravaid lahendusi. Need teemad on üüri tõstmise aluse; üürileandja võimalused lepingu lõpetamiseks, kui üürnik maksetega viivitab; remondi tegemise kohustuse vabalt kokku lepitav jaotus; üürniku võimalused lepingu lõpetamiseks ja leppetrahvide küsimus.
Nende probleemide analüüsimiseks ja võimalike muudatuste väljapakkumiseks telliti Tartu ülikoolilt analüüs, mis valmib selle aasta lõpuks.
Ümarlaual osalesid kohtunikud, omanike keskliidu, kinnisvarafirmade liidu, linnade liidu, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tartu ülikooli, erinevate omavalitsuste, Kredexi esindajad ning kinnisvara investeeringute teemadega tegelevad inimesed.