Ajalehe päringu peale, miks on RMK-l lastud kõik need aastad olla eraldi eelarvega, teatas Rahandusministeerium, et kavatseb koostöös Keskkonnaministeeriumiga jõuda selleni, et leida lahendus Riigikohtu otsuse täitmiseks. Täpsustavale küsimusele, kas lahenduse all peetakse silmas RMK eraldi eelarve likvideerimist, vastas ministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits üldsõnaliselt, et täpne lahendus selgub pärast Keskkonnaministeeriumiga konsulteerimist.
Nimelt on Riigikohtu üldkogu oma 17. märtsi 2000 otsuses märkinud, et RMK kui riigitulundusasutuse kulud ja tulud peaks kindlaks määrama riigieelarve, kuid 1999. aasta riigieelarves ei olnud seda tehtud, mistõttu leidis aset põhiseadusega sätestatud eelarve kõikehaaravuse, ühtsuse ja läbipaistvuse põhimõtte rikkumine.
2009. aastal tegi selle kohta märgukirja presidendile ka Eesti Maksumaksjate Liit (EML). „Kahetsusväärsel kombel ei ole siiamaani Riigikohtu üldkogu poolt osundatud põhiseadusvastast olukorda kõrvaldatud ning järjekindlalt on jäetud RMK tulud ja kulud riigieelarves kajastamata. Asjaolu, et ühel riigiasutusel on äriühinguga sarnane juhtimisstruktuur või et asutus saab tulu majandustegevusest, ei saa kuidagi õigustada põhiseaduse rikkumist,” seisab märgukirjas. „Arvestades asjaolu, et nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim on Riigikohtu tõlgendust põhiseaduse kohta ligi 10 aastat järjekindlalt eiranud, on igati asjakohane rakendada seadusandja korralekutsumiseks efektiivseid meetmeid,” esitati presidendile üleskutse.
Ent ka president jättis asja sinnapaika, võttes olukorra vaid teadmiseks. RMK mõistis otsust teisiti „Mingit juriidilist õigustust ma RMK eraldi eelarve hoidmisele ei näe, sest tulu teenivaid riigiasutusi on teisigi. Tõsi, RMK on kraadi võrra kõvem tegija, sest ei vaja välist rahalist toetust. Aga see ei ole juriidilises mõttes mingi takistus riigieelarves kajastamisel,” kommenteeris EML-i tegevjuht Lasse Lehis Eesti Päevalehele. „Siiski ma kardan, et „iseolemine” võib tekitada suhtumist, et sellele asutusele on rohkem lubatud kui teistele, kes oma tulu ise ei teeni. On selge, et RMK tulu tekib riigimetsast ehk rahva rikkusest. Seega mina ei lubaks neile grammigi allahindlust – kõik kulud peavad olema vajalikud ja ratsionaalsed,” kinnitas Lehis.
RMK nõukogu liige Jaanus Tamkivi sõnas, et tema sai Riigikohtu otsusest teisiti aru kui Maksumaksjate Liit. „RMK on riigi ainuke tulundusasutus ja see tähendabki, et ta ei ole päris tavapärane riigiasutus. Oma tegevuskulude katteks RMK riigieelarvest kusagilt raha ei saa ja peab katma need kõik oma tegevustuludest. Peale selle ka riigile tulu teenima,” selgitas ta, lisades, et RMK eelarve kajastamine kogu ulatuses riigieelarve osana ei ole seetõttu ka põhjendatud.
