Kaubamärgi erinevad rollid
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupu või teenuseid teise isiku kaupadest või teenustest, olgu see siis leivapakk, disainmööbel või arvutitarkvara. Lisaks eristusfunktsioonile kannab kaubamärk endas ka päritolufunktsiooni, näidates millise tootja juurest kaup pärineb. Kaubamärgil on ka kvaliteedi- ja garantiifunktsioon, mis annab tarbijale kauba suhtes teatud kvaliteediootused ja kindluse, et kaup vastab nendele ootustele. Need ootused võivad seisneda toote vastupidavuses, luksuses või hoopis madalas hinnas. Kaubamärgil on oluline tähendus ka reklaami ja turunduse seisukohalt. Kui kaup ei vasta aga tarbija ootustele, võib kaubamärgist saada ka hoiatav tähis.Millega peaks arvestama kaubamärgi valikul?
Kaubamärgiks võib olla nii sõna või sõnad (sh tehissõnad), kujutis kui ka nende kombinatsioon. Samuti võib registreerida kaubamärgina ruumilisi-, värvi- ja helimärke. Oluline on see, et kaitstav kaubamärk oleks graafiliselt kujutatav. Kaubamärgi valikul tuleks läbi mõelda, kas kaubamärki plaanitakse kasutada mõne kindla toote või tootegrupi tähistamiseks või on soov, et kõiki tooteid tuntakse selle tähise kaudu. Samuti tuleks silmas pidada sihtgruppi ja turgu, kus kaubamärki soovitakse kasutama hakata. Arvestada tuleks nii kultuuriliste kui ka keeleliste erisustega, et valitud tähis reaalselt ka kasutatav oleks.Oluline on meeles pidada, et kaubamärk omab õiguskaitset vaid nende kaupade/teenuste suhtes, mille osas ta on kaitstud. Kuivõrd registreeringut ei saa hiljem uute kaupade/teenustega laiendada, tuleks kaubamärgi kaitsmisel hõlmata ka kõik need kaubad/teenused, mida ilmselt tulevikus soovitakse selle kaubamärgi all pakkuda. Hiljem on küll võimalik esitada uus taotlus, kuid see toob kaasa täiendavaid ajalisi ja rahalisi kulutusi.
Kui sobiv tähis on välja valitud, ei tähenda see aga automaatselt, et see on kaubamärgina kaitstav. Nimelt näeb seadus ette rea aluseid, mis välistavad tähise kaubamärgina registreerimise. Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud seonduvad eelkõige tähise sobimatusega kaubamärgiks. Näiteks ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime (üksik stiliseerimata nr - 23). Samuti kuuluvad siia alla tähised, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, otstarvet näitavatest tähistest (TARHUN = limonaadi liik) või üksnes tähistest, mis on keelekasutuses või äripraktikas muutunud tavapäraseks (sõna düšess on muutunud kindla toidukauba maitseomadust näitavaks tähiseks). Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud seonduvad eeskätt teiste isikute varasemate õigustega. Ühe näitena ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade tähistamiseks.
Millised õigused annab kaubamärk?
Õiguskaitse saanud kaubamärk annab kaubamärgiomanikule kaubamärgi kasutamise ainuõiguse tema äritegevuses, st kaubamärgiomanik:- võib keelata teistel isikutel ilma tema nõusolekuta kasutada kaubamärgiga identset ja/või sarnast tähist identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks;
- saab takistada kaubamärgiga identse ja/või sarnase tähise kasutamist teist liiki kaupade ja teenuste tähistamisel, kui sellega kasutatakse ebaausalt ära või kahjustatakse kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet.
Samas ei ole kaubamärgiomaniku ainuõigus piiramatu. Nii on lubatud kasutada oma äritegevuses teisele isikule kuuluvat kaubamärki, kui see on vajalik kindla otstarbega kaubale nagu varuosad, või teenusele osutamiseks (auto varuosade müümisel on viide vastavale automargile lubatud).
Miks üldse registreerida kaubamärki?
Kaubanduses kasutatava tähise registreerimine on oluline just seetõttu, et õiguskaitset omav kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused. Kui ettevõte oma kauba tähistamiseks kasutatavat tähist aga ei registreeri, riskib ta sellega, et teine isik kasutab oma toodete turustamiseks sama tähist või veel halvem - registreerib selle enda nimele ning takistab teistel isikutel selle kasutamist. Seega tasub ettevõttel mõelda kaubamärgi registreerimisele juba enne, kui ta tähist reaalselt kasutama hakkab. Eelnev registreerimine annab kindluse ka selles, et valitut tähis on üldse kaubamärgina kaitstav ning keegi ei ole selle registreerimisel ette jõudnud. Kui registreering on olemas, ei tohi unustada seda, et kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega on 10 aastat, mida võib aga 10 aasta kaupa pikendada. Kuigi kaubamärgi õiguskaitset on võimalik saavutada ka tähise üldtuntuse kaudu, saab kaubamärki tunnistada üldtuntuks vaid konkreetse vaidluse raames, mistõttu ei pruugi see anda omanikule samasugust kindlust nagu registreeritud kaubamärk.Kuidas kaubamärki registreerida?
Kui sobiv tähis on välja valitud ja kaubad/teenused, mille suhtes
kaitset soovitakse, on selged, on järgmiseks sammuks avalduse esitamine
vastavale asutusele. Kui kaitset soovitakse vaid Eestis, tuleb avaldus
esitada Eesti Patendiametile.
Kui kaubamärgiga tähistatud kaupu soovitakse turustada ka teistes
riikides, on õiguskaitse saamiseks mitu võimalust. Taotluse võib esitada
igas konkreetses riigis, kus kaubamärgi õiguskaitset soovitakse.
Otstarbekas on see ennekõike siis, kui on soov kaubamärgi sõnalist osa
tähistada iga riigi keeles. Kui sellist erisoovi ei ole, siis on
võimalik rahvusvahelise taotluse esitamise läbi Eesti Patendiameti,
märkides avaldusse, millistes riikides kaubamärki taotleda soovitakse
(kehtib riikide puhul, mis on ühinenud rahvusvahelise registreerimise
Madridi protokolliga). Kui eesmärgiks on saada tähisele kaitset kõigis
EL liikmesriikides, on otstarbekas taotleda Euroopa Ühenduse kaubamärki.
Vastava taotluse võib esitada otse EL Siseturu Ühtlustamise Ametile või
Eesti Patendiameti kaudu.
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius
