Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas vastvalminud raportis, et apteekide asutamise reguleerimine parandab teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, mistõttu asutamispiirangute täielik kaotamine pole mõistlik.
Sotsiaalkomisjon märkis, et tervishoiu valdkonnas ei ole ettevõtlusvabadus prioriteetne põhiõigus, vaid esmavajalik on kindlustada teenuse kättesaadavus ja kõrge kvaliteet. Rahva tervise seisukohalt on komisjoni hinnangul oluline siduda apteegiteenus tihedamalt esmatasandi tervishoiuteenusega, kirjutab Postimees.
Apteeke oli Eestis selle aasta alguses 475, neist maapiirkondades 127. Seega on Eestis keskmiselt üks apteek 2700 elaniku kohta, mis on küllaltki suur arv võrreldes teiste Euroopa riikidega. Näiteks Soomes teenindab üks apteek keskmiselt 6615 elanikku, Rootsis 9893 ja Taanis 17 252, kirjutab Postimees.
Vaatamata 2006. aastast kehtivatele geograafilistele ja demograafilistele piirangutele on apteekide arv maal vähenenud kiiremini kui linnades. 1. jaanuarist 2006 kuni 1. jaanuarini 2013 vähenes maa-apteekide arv 29 võrra, samas kui linnaapteeke on suletud 28.
Sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest liikme Maret Maripuu koostatud raportist selgub, et asjassepuutuvad osapooled on apteekide asutamise piirangute kaotamise mõjude hindamisel eri arvamusel. Piirangute pooldajad on veendunud, et asutamispiirangute mõju on olnud positiivne, aidates vältida apteekide kuhjumist linnadesse ja tagades apteegiteenuse säilimise maapiirkondades, kirjutab Postimees.
Piirangute vastased seevastu leiavad, et need ei ole suutnud ära hoida apteekide arvu vähenemist maapiirkondades ega suunanud ettevõtjaid avama apteeki seal, kus käive väike ja tulu ebarahuldav. Samas on linnades, kus ettevõtjatel suur huvi avada uusi apteeke, kujunenud olukord, kus liisuheitmine apteegi asutamise õiguse saamiseks on tekitanud uue majandusharu, kus osa ettevõtteid on loodud vaid liisuheitmisel osalemiseks, ning ühel liisuheitmisel osaletakse 500–600 ettevõttega, kasvatades sellisel viisil oma võiduvõimalust.
Sotsiaalkomisjon asus seisukohale, et liisuheitmise regulatsioon tegevusloa väljaandmisel on ebamõistlik ja mitteefektiivne ning see tuleks kaotada. Apteegi tegevusloa väljaandmisel tuleks hoopis hinnata taotlusi, lähtudes apteegiteenuse vajadusest piirkonnas ja juba tegutseva apteegi kvaliteedist.
Õiguskantsler Indrek Teder tegi mullu septembris parlamendile ettepaneku kaotada apteekide asutamispiirangud, mida Riigikogu oktoobris ka toetas. Õiguskantsler märkis, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud nii Konkurentsiamet kui Riigikontroll.
Ettepanekule avaldasid vastuseisu apteekrite ühendused, kelle hinnangul ei ole õiguskantsler teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud uuringute ja Euroopa Kohtu praktikaga ega tunne ravimivaldkonda.
Teder pöördus jaanuaris apteekide asutamispiirangute tõttu Riigikohtusse, märkides, et kuigi parlament otsustas tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud.
Aprilli lõpus andis ravimiseaduse vaidlustatud sätete kohta Riigikohtule arvamuse parlamendi põhiseaduskomisjon, kes taotles menetluse peatamist. Komisjon nentis küll kehtiva regulatsiooni formaalset vastuolu põhiseadusega, kuid viitas ka sellele, et õiguskantsler on Riigikohtusse pöördumisega kiirustanud.
