Tele2 vaidlustas ameti väärteootsuse mitmes kohtuastmes, ent maakohtu otsus jäi muutmata kujul jõusse.
Kuigi elektroonilise side seaduse kohaselt on sideettevõtjal õigus teha lepingus ühepoolseid muudatusi, teavitades tarbijaid vähemalt kuu aega ette, siis ameti hinnangul tuleb teavitamisel järgida ka tarbijakaitseseaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeldu. Tele2 teavitas tarbijaid 31. detsembril 2014. aastal veebilehe uudiste rubriigi kaudu ja 2015. aasta jaanuarikuus esitatud arvetel ühepoolsest lepingutingimuste muudatusest, mille sisuks oli 3G internetipakettide sulgemine, olemasolevate klientide 3G internetipakettide asendamine 4G pakettidega ning hinnatõus. Tarbijakaitseamet hindas teavitust puudulikuks ja seetõttu ebaausaks kauplemisvõtteks.
Tarbijakaitseamet leidis, et Tele2 teated olid esitatud, ülesehitatud ja sisustatud selliselt, et tarbijad ei mõistnud või ei märganud muudatuse teadet. Teadetes sisaldunud teave oli ebaselge ja arusaamatu ning esitatud valel ajal. Olulist teavet oli varjatud.
Mõlemad teated olid üles ehitatud kommertsteadaandena, milles teavitati esmajoones võrgu kvaliteetsemaks muutumisest ja tehtud parendustest. Oluline teave lepingutingimuste ühepoolse muutmise ja hinnatõusu kohta oli esitatud ebaselgelt ja varjatult. Seepärast said tarbijad lepingutingimuste muutmisest teada alles esimese suurema arve saabumisel. Tarbijaid mõjutati tegema tehinguotsust lepinguga jätkamiseks Tele2 kasuks.
Tele2 esitas tarbijakaitseameti otsuse peale kaebuse Harju maakohtule, milles paluti tühistada tarbijakaitseameti tehtud väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus. Maakohus tegi 2016. aasta oktoobris otsuse, millega jättis Tele2 kaebuse rahuldamata ning väärteootsuse muutmata.
Kohus asus seisukohale, et veebilehel ja tarbijatele saadetud arvetel olev teade oli teate eesmärki, sisu ja tagajärgi kõrvutades tarbijat eksitav. Kohtu hinnangul tuli mõlemat teadet koos käsitleda tervikuna kui tahteavaldust lepingu muutmiseks ning oleks olnud loogiline, et arvega saadetud teates oleks konkretiseeritud, kas konkreetsel tarbijal toob lepingutingimuste muudatus kaasa ebasoodsaid tagajärgi. Lepinguline klient ei tarvitse Tele2 veebilehele pöörduda ja sealt infot otsida, kuivõrd ta on sõlminud lepingu isiklikult.
Kohtu hinnangul eeldab tarbija isiklikku teadet. Kuivõrd tarbijale isiklikult saadetud arvest võis jääda mulje, et lepingutingimustes midagi ei muutu, mõjutas see tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutati tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul poleks teinud, st tarbija jättis lepingumuudatusele reageerimata.
Kohtu hinnangul ei oleks olnud kauplejale ebamõistlikult koormav ja kulukas esitada konkreetse kliendi lepingu muudatust sisaldav teade 2015. aasta jaanuaris saadetud arvele lisatud teatesse. Teatesse oleks saanud lisada tarbija paketipõhise teate, milles oleks informeeritud, et selle konkreetse kliendi paketi tingimused muutuvad, näidates ära uue paketi tehnilised näitajad ja kuumakse. Arvestades, et iga arve oli juba saadetud identifitseerituna, ei oleks olnud raske seostada teate tekst arvel esitatud paketiga.
Tele2 esitas mullu novembris riigikohtusse kassatsioonkaebuse ning riigikohus tegi vahetult enne jõule otsuse kohtumääruse kaebust mitte menetleda. Seega jõustus Harju maakohtu otsus, tarbijakaitseameti väärteootsus jäi muutmata kujul jõusse. Tele2 on trahvisumma tasunud.
