Ühe määruse alusel saab pensionär maamaksuvabastust üksnes siis, kui tema elamumaa on suurem kui 200 ruutmeetrit. Õiguskantsler leiab, et Tallinna linnavolikogu on taolise maamaksuvabastuse tingimuse seadmisega ületanud maamaksuseaduses antud volitusi ning rikkunud isikute põhiseaduslikke õigusi.

Teise määruse alusel annab Tallinn veel täiendavat maamaksutõusu hüvitist neile pensionäridele, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Tallinnas ja ühtlasi samal maatükil, millele hüvitist taotletakse. Selles määruses on linn näinud pensionäridele ette maamaksusoodustuse, mille kehtestamiseks seadusandja ei ole linna volitanud.

Õiguskantsler saatis esmaspäeval Tallinna linnavolikogule kaks märgukirja, milles palub 2011. aastal maamaksusoodustuste kehtestamisel arvestada seaduse ja põhiseaduse nõuetega.

Tallinna linnavolikogu sätestas 2005. aasta veebruaris vastuvõetud määruses tingimuse, et riikliku pensioni saaja saab maksuvabastust üksnes siis, kui tema kasutuses olev elamumaa või selle mõtteline osa on suurem kui 200 ruutmeetrit. Taotleja ei tohi saada maatükilt rendi- ega üüritulu, maamaksuvabastust on võimalik saada kuni 1000 ruutmeetri ulatuses ja maksuvabastuse summa pensioni saaja kohta ei või ületada 700 krooni aastas.

Maksuvabastuse määrus kohtleb seega erinevalt pensionäre, kes kasutavad elamumaad enam kui 200 ruutmeetri ulatuses võrreldes pensionäridega, kes kasutavad elamumaad sellest väiksemas ulatuses. Esimestele on antud õigus taotleda alates kasutatava maa eest maksuvabastust kuni 700 krooni, seevastu teisele grupil ei ole üldse õigust maksuvabastusele, ka juhul kui nende maamaksukohustus on üle 700 krooni.

Tallinna linnavolikogu on õiguskantslerile antud vastuses sellist isikute erinevat kohtlemist põhjendanud asjaoluga, et volikogu hinnangul ei ole 200 ruutmeetri ja väiksema maakasutuse eest makstav maamaks sedavõrd suur, et see käiks pensionärile ülejõu. Seetõttu ei ole maamaksuvabastuse andmine põhjendatud. Samuti soovib linnavolikogu hoida kokku maamaksu administreerimise halduskulusid.

Õiguskantsler tõi näiteks, et Tallinna kesklinnas asuvale 73,3 ruutmeetri suurusele korterile vastav osa maast on 82,1 ruutmeetrit, sellelt tasumisele kuuluv maamaks on 2218 krooni aastas.

"Võrdluseks: Nõmmel asuvalt 598 ruutmeetri suuruselt kinnistult tasumisele kuuluv maamaks on 2400 krooni aastas. Eeltoodust nähtub, et maamaksukohustus Tallinna 200-ruutmeetriselt ja väiksemalt maatükilt või selle mõtteliselt osalt võib teatud juhtudel olla tuhandetes kroonides ning maksuvabastusest ilmajäämine on küllaltki intensiivse mõjuga. Seega ei õigusta linna toodud põhjendus väiksema maakasutusega pensionisaajate ilmajätmist maamaksuvabastusest. Nende pensionäride ebavõrdne kohtlemine võrreldes pensionäridega, kes kasutavad suuremat maatükki, ei ole õigustatud. Kui Nõmme pensionäri jaoks peetakse 2000 kroonist maamaksu ülejõu käivaks, tuleb sellist maamaksukohustust pidada ülejõu käivaks ka kesklinna pensionäri jaoks," märkis Indrek Teder Tallinna volikogule saadetud märgukirjas.

Ka linnavolikogu soov hoida kokku halduskulusid ei õigusta Tederi sõnul antud juhul isikute ebavõrdset kohtlemist. Riigikohus on samuti rõhutanud, et administratiivsed või tehnilist laadi raskused ei ole reeglina kohased argumendid ebavõrdse kohtlemise õigustamisel.

„Tallinna linnavolikogu põhjendused ei ole asjakohased ja ei õigusta isikute ebavõrdset kohtlemist maamaksuvabastuse andmisel. Elamumaale 200-ruutmeetrise miinimumnõude seadmisega läheb linnavolikogu vastuollu maamaksuseaduses antud volitusnormi eesmärgiga, samuti rikub isikute põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele," ütles Indrek Teder. Õiguskantsler palub Tallinna linnavolikogul viia määruse vastav punkt põhiseadusega kooskõlla.

Lisaks 2005. aasta määruses sisalduvale näeb Tallinna linnavolikogu tänavu jaanuaris vastuvõetud määrusega näinud linnaelanikest pensionäridele ette võimaluse saada täiendavat maamaksu tõusu hüvitist osas, milles inimeste 2010. aasta maamaks ületab 2001. aaasta maamaksu.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole kompensatsioonimääruses sätestatud toetuse näol tegu mitte sotsiaaltoetuse, vaid täiendava maamaksu soodustusega. Kuid kompensatsioonimääruses ei ole maksusoodustusele seatud ei summalist ega maatüki suurusega seotud ülemmäära, samuti arvestatakse maksusoodustus hoopis teiste põhimõtete alusel, kui näeb ette maamaksuseaduse volitusnorm. Selle tulemusel võib inimene kompensatsioonimääruse alusel saada ühtlasi suurema maakasutuse eest maamaksusoodustuse kui maamaksuseaduses lubatud.

Maamaksuseaduses sätestatud volitusnormi piiride ületamise tõttu on 2010. aasta kompensatsioonimäärus vastuolus põhiseaduses sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, leiab Teder.

Arvestades põhiseadusest tulenevat õiguskindluse põhimõtet, mis peab looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra püsimajäämise suhtes, ei palu õiguskantsler linnal 2010. aastaks kehtivat kompensatsioonimäärust siiski kehtetuks tunnistada, kuna soodustuse saamiseks on isikud juba taotlusi esitanud ja soodustus on osadele inimestele välja makstud. Õiguskantsler palub Tallinna Linnavolikogul 2011. aastaks maamaksu soodustusi kehtestades arvestada õiguskantsleri märgukirjades esitatud seisukohtadega ning kehtestada pensionäride maamaksusoodustused järgmise aasta määrustes kooskõlas maamaksuseadusega.

BNS