Inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles, et seadus lubab
eraisikute maksehäireid avaldada kolm aastat pärast kohustuse rikkumise
lõppemist. Samas avaldas EMT maksehäireregistris ka neid võlgnikke,
kelle võlgnevusi firma aegumise tõttu enam sisse nõuda ei saanud.
"Sisuliselt tähendanuks see, et aegunud võlgnevustega isikuid võinuks
avaldada maksehäireregistris kuni nende surmani. Andmekaitse
inspektsioon leidis, et ühekordne lepingu rikkumine ei saa olla inimest
kuni tema elu lõpuni püsivalt iseloomustav fakt. Samas ei andnud seadus
sõnaselget lahendust aegunud võlgnevuste kohta," selgitas Liivrand.
Tema sõnul tõlgendas inspektsioon sõltumatu järelevalveasutusena
isikuandmete kaitse põhimõtteid selliselt, et peale 13 aasta möödumist,
sellest 10 aastat aegumist ja kolm aastat kohustuste rikkumisest, on
aegunud võlgnevuste avaldamine inimese eraelu ülemääraselt kahjustav.
"Halduskohus nõustus sellega," lisas Liivrand.
Ta märkis, et juriidiliste isikute maksehäiretele kehtivad teised
reeglid. "Isikuandmete kaitse eesmärk on kaitsta inimese eraelu.
Juriidilisel isikul ei ole eraelu. Andmekaitse inspektsioon on
seisukohal, et koos äriühingu maksehäiretega võib avaldada ka tema
juhatuse liikmete andmeid. Juriidiline isik tegutseb ju läbi oma
juhatuse. Juhatuse liikmeks olemine ei ole inimese eraelu. Hiljaaegu
nõustus sellega ka riigikohus," rääkis Liivrand.
Kolmapäeval jättis Tallinna halduskohus rahuldamata EMT kaebuse
andmekaitse inspektsiooni 2010. aasta 12. juuli ettekirjutuse-hoiatuse
tühistamiseks, mis puudutas andmete säilitamist maksehäireteregistris.
BNS
