„Tervisekassa järjepidev kontroll on suurendanud partnerite teadlikkust raviarvete täitmisel ja vähendanud põhjendamatute arvete esitamist. Seega näeme positiivset trendi raviasutuste arvete täitmise praktikas,” ütles tervisekassa järelevalve osakonna juht Jelena Kont.

Tervisekassa järelevalve osakond teeb regulaarselt raviarvete andmekogus (standard)päringuid ja andmeanalüüse, et hinnata raviarvetel esitatud andmete õigsust ja põhjendatust ning leida kõrvalekaldeid. Selliselt kontrollitakse, kas tasutud tervishoiuteenuste arved, hüvitatavad soodusretseptid ja töövõimetuslehed on põhjendatult esitatud. 

Standardpäringute alusel kontrolliti mullu ligi 32 500 arvet, millest põhjendamatuid arveid oli 3198 summas 170 305 eurot. Tervisekassa viimastel aastatel juurutatud praktika, kus raviasutus saab krediteerida ebaõigesti esitatud jooksva aasta raviarveid ja saab sel moel vabanenud raha kasutada patsientide raviks, on tõhustanud nii Tervisekassa kui ka raviasutuste tööd. 

Eelmisel aastal edastati järelevalvele 213 pöördumist ja kaebust. Nende alusel kontrolliti ravikindlustushüvitiste õigsust ja põhjendatust 226 korral, seejuures oli osadel juhtudel vaja kontrollida mitme raviasutuse tööd.

Oluliselt on kasvanud pöördumised seoses töövõimetuslehtede väljaandmise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisega. Kokku kontrolliti 91 kaebuse alusel 252 töövõimetuslehe väljastamise õigsust, mille tulemusel esitati nõuded 72 töövõimetuslehe kohta summas 19 989 eurot. 

Terviseportaali kaudu esitatud raviarvete vaidlusi menetleti 90 korral ja ravimiameti pöördumiste alusel kontrolliti partnerite tegevust kümnel korral, peamiselt retseptide väljakirjutamise õigsuse asjus. Nõudeid esitati 4276 euro eest.

Sihtvalikuga tehti kümme teemapõhist kontrolli, mille käigus võrreldi raviarve vastavust patsiendi haigusloole. Seejuures vaadati, kas raviarvel kajastuvad teenused, mida patsiendile ravidokumendi alusel osutati ja kas osutatud raviteenused olid meditsiiniliselt põhjendatud. 

„Kokkuvõttes võib öelda, et järelevalve tulemusel paraneb raviasutuste osutatud teenuste dokumenteerimise kvaliteet ja tervisekassa hüvitiste väljamaksmise aluseks olevate dokumentide õigsus. On märgata, et paljud tagasinõuded tulenevad sageli raviasutuste tahtmatutest eksimustest, nagu teenuste kodeerimisvead arvetel või teenuste ebatäpne kajastamine. Kui aga tuvastatakse süsteemne ja tahtlik pettus, tehakse leppetrahv, lõpetatakse leping ja vajadusel pöördutakse politsei poole,” kinnitas Kont.