Riigikohtusse jõudnud vaidlus puudutas EOK-lt tennisetreeneri kutse saanud meest, kellelt võeti hiljem kutsetunnistus ära, kui selgus, et tal on keelatud lastega töötada.
Kutsetunnistus lubab treeneril tegeleda nii laste kui ka täiskasvanutega ja seda ei saa anda ainult täiskasvanutega töötamiseks. Samas keelab lastekaitseseadus lastega töötada inimestel, keda on karistatud raskete isikuvastaste ja seksuaalkuritegude ning veel mõningate õigusrikkumiste eest.
Nende kuritegude loetelus leidub ka alaealise kaasatõmbamine kuriteole, mille eest seda treenerit 26 aastat tagasi karistati. Nimelt mõistis kohus äsja täisealiseks saanud mehe süüdi huligaansuses ja alaealise kuriteole kaasatõmbamises, sest ta võttis koolinoorte arveteklaarimisele kaasa oma alaealise venna.
Halduskohus tühistas treeneri kaebuse alusel EOK otsuse ja algatas riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Halduskohtu hinnangul piirab lastekaitseseadus kaebaja eneseteostuse- ja kutsevabadust ebaproportsionaalselt. Selle piirangu eesmärk on kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise ja muude tõsiste ohtude eest, kuid kaebaja poolt nooruses toime pandud kuriteo puhul ei ole eluaegne lastega töötamise keeld põhjendatud – seetõttu tuleks kõnealune säte tunnistada kuriteole kaasatõmbamise osas põhiseadusevastaseks.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis teisipäeval halduskohtu taotluse läbi vaatamata, sest kehtiva õiguse järgi poleks EOK tohtinud lastega töötamise keeldu kutse andmisel või kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel üldse arvestada.
Kolleegium selgitas, et treeneri kutset tuleb eristada treeneri ametikohal töötamisest. Lastekaitseseadus kohustab lastekaitsetöötajate ja teiste lastega tegelevate inimeste palkamisel ja neile tegevusloa andmisel kontrollima, kas taotleja on pannud toime mõne seaduses loetletud kuriteo. Seega peab inimese sobivust laste treenerina töötamiseks kontrollima kas tööandja või tegevusloa andja.
EOK-le pole ei kutse- ega spordiseaduses antud õigust jätta kutsetunnistus väljastamata või tunnistada see kehtetuks, kui inimene ei vasta lastekaitseseaduse tingimustele. Lisaks ei saa kutsetunnistust samastada tegevusloaga, sest tunnistuse eesmärk on tõendada eelkõige inimese oskusi teatud töö tegemiseks. Tunnistuse saab kehtestuks tunnistada üksnes juhul, kui inimene ei vasta kutsestandardile või ta sai kutse pettusega, võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel.
Riigikohus märkis, et laste kaitseks täiendavate piirangute kehtestamine ei ole iseenesest välistatud, kui seadusandja peab seda vajalikuks. Kuna halduskohtu taotlus jääb läbi vaatamata, siis ei saa kolleegium võtta seisukohta, kas lastega töötamise keeld piirab praeguse juhtumi puhul kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt.
