Suurim töötajate arvu kasv on olnud jalgpalliklubides ja madalaim võrkpalliklubides, kus see on olnud vastavalt 71 ja 2 protsenti.
Ameti peadirektor Marek Helm ütles teisipäeval pressikonverentsil, et kuigi olukord antud valdkonnas on muutunud paremaks, näeb amet tugevat probleemi Eesti meistriliigades, kus makstakse endiselt palga asemel stipendiume.
Maksuamet on kahtlustanud mitu aastat spordiklubisid varjatud töötasude maksmises, kuna paljud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmed maksavad stipendiumide nime all hoopis töötasusid.
Treenerite töötasu paremaks korraldamiseks muutis riik möödunud aastal ka seadust, millega saavad spordiorganisatsioonid taotleda riigieelarvest toetust noorte treeneritele töötasu maksmiseks. Riik maksab tänavu töötasutoetustena 3,51 miljonit eurot 1034-le kõrgema kutsetaseme treenerile, kes juhendavad 31 900 last ja noort.
Eraldatav toetus tööjõukuludeks saab moodustada kuni pool sellele treenerile toetuse aluseks olevate treeningrühmade koormustelt arvestatavast tasust, ehk spordialaliit, spordiklubi või spordikool tööandjana peab omalt poolt rahastama treeneri töö tasustamist vähemalt samal määral, kui sellele treenerile arvestatakse riigieelarvelist tööjõukulude toetust.
