Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul vajab tänane killustatud süsteem kindlasti korrastamist.
„See ei ole mingi uudis ja rääkida kellegi salasoovist on siin täiesti
kohatu – teemat on arutatud eri gruppidega ja erinevates foorumites
aastaid,“ ütles Hirvoja. „Samuti on seda arutatud kõigi õiguselukutsete
esindajatega, kaasa arvatud advokatuuri esimehega. Nii et idee kui
selline poleks kuidagi tohtinud talle üllatusena tulla.“
Lisaks on õiguspoliitika arengusuundi tutvustatud põhjalikult kõigis
Riigikogu fraktsioonides, seega mingist salajasest ja käratust
läbisurumusest antud juhul kindlasti rääkida ei saa.
Hirvoja lisas, et täna meedias mainimist leidnud ühtse juristieksami
kontseptsioon, mida ka 2008. aasta õigusteadlaste päevadel arutati, pole
praegu enam absoluutselt asjakohane. „Selle konkreetse kontseptsiooni
puhul on tegemist aastatetaguse aruteluga, mis tänaseks on juba
oluliselt kuju muutnud.“
Lõpetuseks rõhutas Hirvoja, et hetkel on tegemist vaid üldise
ettepanekuga, mida kindlasti kõigi osapooltega edasi arendatakse. „Sel
teemal tulevad kindlasti uued arutelud, kui ettepanek saavutab
konkreetse sisu. Praegusel juhul midagi salajasest läbisurumisest
rääkida ei ole kohe kindlasti kohane ja ministeerium on avatud kõigile
ettepanekutele,“ kinnitas asekantsler.
Praegu on Eestis süsteem, kus kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja
notarina, aga ka kohtutäituri või pankrotihaldurina töötamiseks on vaja
sooritada eraldi eksamid, mis erinevad nii sisult kui metoodikalt.
Eksameid võtab vastu mitu paralleelset kutsekomisjoni, kus eri ametite
pidajad on samuti üksteist dubleerides esindatud. Ameti vahetamisel
tuleb uuesti sooritada kohtuniku prokuröri, advokaadi või notarieksam,
lisaks tuleb sageli alustada uuesti kandidaadi- ettevalmistusteenistuse
või abi tasandilt. Ühtne juristieksam ei saaks kindlasti olema lihtne,
ammugi mitte allapoole nivelleeriv. Vastupidi, see oleks niivõrd
keerukas, et maksimumpunkte saaksid väga vähesed.
Justiitsministeeriumi hinnangul võiks tulevaste juurapõlvkondade ametite
vahelise vaba liikumise võimaldamiseks konsolideerida need eksamid
ühtseks juristieksamiks ning koondada ühte ka vastavad kutsealade
esindajate komisjonid või viia sisse vähemalt kutseeksamite vastastikuse
tunnustamise süsteem. Mõlemal juhul on esmalt vajalik eksamite
sisunõuete ja metoodika ühtlustamine.
Justiitsministeerium
