Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt audiitor, kes kinnitas osaühingu majandusaasta aruande, osanike koosolekul ei osalenud. Seda vaatamata asjaolule, et üks osanikest (kassaator) nõudis audiitori osalemist osanike koosolekul vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 179 lg-le 3. Eeltoodud sätte alusel võib osanik osaühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi. Riigikohtu seisukoha kohaselt on see osanikele vajalik teadvustatud otsuse vastuvõtmiseks. Kõnesolevas asjas ei olnud vaidlust audiitori kaasamise nõude esitamise tähtajalisuse osas. Kuid artikli autor selgitab, et taotlus peab olema esitatud hiljemalt viis päeva enne osanike koosolekut.
Riigikohus jõudis oma lahendis järeldusele, et vandeaudiitori puudumist osanike koosolekult vaadatakse käesoleval juhul kui menetlusreeglite olulist rikkumist ja osanike otsus on seetõttu ÄS § 1771 lg 1 alusel kehtetu. Seega määras Riigikohus kindlaks, et osanike otsus on kehtetu alates selle vastuvõtmisest.
Tsiviilasja läbivaatamisel oli teiseks põhiliseks küsimuseks, kas osanike koosolekul uue samasisulise otsuse vastuvõtmisega muutub tühine otsus kehtivaks.
Riigikohus otsustas, et eristada tuleb tühist ja kehtetuks tunnistatavat otsust. Identse otsuse vastuvõtmisega osanike koosolekul ei ole võimalik kõrvaldada otsuse tühisust, kuid on võimalik vastu võtta uus kehtiv otsus. See tähendab, et kehtima jääb üksnes osaühingu osanike poolt vastu võetud uus otsus.
Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12 kassatsioonkaebuse, tuvastades esimese osanike otsuse, millega oli kinnitatud osaühingu majandusaasta aruanne, tühisuse.
Ülaltoodut arvestades juhib artikli autor lugeja tähelepanu asjaolule, et osanike otsuse vaidlustamise õiguse olemasoluks tuleb õigeaegselt kanda kirjalik vastuväide protokolli või alternatiivselt mitte osaleda osanike koosolekul. Teise sammuna tuleb tuvastada, kas osanike koosoleku otsus on tühine alates selle vastuvõtmisest või kehtetuks tunnistatav (s.o tühistatav), ning alles seejärel kaaluda otsuse vaidlustamise võimalusi. Situatsioonis, kus ajalise perioodi möödudes pärast tühise otsuse vastuvõtmist on kokku kutsutud osanike koosolek ja kooskõlas õigusaktide nõuetega vastu võetud uus samasisuline otsus, võib varasemalt vastu võetud otsuse vaidlustamine kaasa tuua mittesoovitud tulemuse või olla ebaotstarbekas, kuna hilisemalt sama sisuga vastu võetud otsus jääb ikkagi kehtima. Viimati kirjeldatu on asjakohane ka korteriühistute otsuste vaidlustamise puhul.
