Uuest aastast leevendati mitme muudatusega töötervishoiu ja tööohutuse seadusi. Näiteks ei pea tööandja edaspidi enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest. Lisaks pikendatakse töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega, märkis kaubandus-tööstuskoda muudatuste ülevaates.
Uuest aastast on tööandjal ka rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle. Tööandjale lihtsustub ka kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust. Kaubanduskoja soovitusel lisatakse seadusesse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Seadusesse lisatakse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine. Töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.
Uuest aastast suurenevad trahvid töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise eest. Nende nõuete rikkumise korral on tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.
Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töölepingu alusel töötaja tööaja määr. Hetkel saab ametikohta ja töökoha aadressi sisestada töötamise registrisse vabatahtlikkuse alusel.
Kohustus lisada töötamise registrisse iga töötaja ametikoht ja töökoha aadress jõustub aga uue aasta 1. juunil. Kui töötaja on kantud registrisse enne 1. juunit, tuleb tema ametikoht ja töökoha aadress kanda registrisse hiljemalt 30. juuniks.
