Sisene
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas selle aasta 7. märtsi otsuses, et müügiarvele ostja palvel müüdud kauba kohta ebaõigete andmete kandmine on küll dokumendi võltsimine (karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1), kuid ainuüksi sellise arve ostjale esitamine ei vasta võltsitud dokumendi kasutamise koosseisule (KarS § 345 lg 1).
Võltsitud dokumendi kasutamine on kuritegu vaid juhul, kui võltsitud dokumendi kasutajal on eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
Kui arve esitaja ja arve saaja on sõlminud omavahel müügilepingu, on arve esitajal kui müüjal õigus nõuda kokkulepitud ostuhinna tasumist tulenevalt müügilepingust. Sellisel juhul ei ole müüjal arve esitamisel eesmärki kinnitada näilikku nõudeõigust, vaid müügilepingust tulenevalt ka tegelik õigus nõuda arvel märgitud summa tasumist.
