18. veebruaril 2015. a võeti riigikogus vastu välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille eesmärgiks on muu hulgas pakkuda Eestisse elama asuvatele välismaalastele paindlikumad tingimused Eestis töötamiseks ning seeläbi leevendada mõningaid takistusi välismaalaste värbamisele.

Käesolevas artiklis on käsitletud lühiajalise töötamise registreerimise, elamisloa taotlemise ning välismaalase ravikindlustuse põhiküsimusi ning mõningaid seaduste uuenduste mõjusid nii tööandjatele kui Eestisse tööle asuvatele välismaalastele.

Lühiajalise töötamise registreerimine

Ilma elamisloata võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis ning töötamisaeg on lühiajaline ehk ei ületa kuut kuud aasta jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine otsustatakse tavakorras reeglina kümne päeva jooksul, kuid sellele lisandub ka viisataotluse läbivaatamine, mis võib võtta umbkaudu kaks nädalat.

Lühiajalise töötamise registreerimise alusel võib töötada näiteks loomingulise töötajana, õpetaja või õppejõuna, teaduslikus tegevuses, spordivaldkonnas, diplomaatilises esinduses, tippspetsialistina jne. Pärast lühiajalise töötamise registreerimist on võimalik ka koheselt alustada elamisloa taotlemist, et lühiajalise töötamise registreeringu lõppemise korral ei peaks välismaalane vahepeal kodumaale naasma. Lühiajalise töötamise registreerimine ei ole elamisloa taotlemise eeldus, kuid võimalus asuda Eestisse tööle juba enne elamisloa saamist, mille taotlemine võib kokku kesta neli kuud või rohkemgi.

Võrreldes varasemaga annavad 18. veebruaril vastu võetud seadusemuudatused tööandjale võimaluse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine ka renditööna või anda välismaalasele elamisluba töötamiseks renditöötajana juhul, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist, mis tagaks renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmise.

Renditöö regulatsioon annab tööandjatele võimaluse kasutada ka välismaalaste värbamisel personaliettevõtete teenuseid. Tuleb aga silmas pidada, et lühiajalise töötamise raames ei saa ka renditöö ületada kuut kuud aasta jooksul.
Eeltoodud uuendusega muudetakse tööandja võimalused välismaa spetsialistide värbamisel oluliselt paindlikumaks ning kasutades renditööjõu värbamise võimalust saab välismaalt tippspetsialiste kaasata senisest rohkem ettevõtteid.

Ravikindlustusest

Tööandja seisukohast on oluline silmas pidada, et mitteresidendist töötajatele väljamaksete tegemisel tuleb makstud tasult deklareerida ja tasuda sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakset. Reeglina on töötaja eest sotsiaalmaksu maksmine aluseks töötaja riiklikule ravikindlustuskaitsele, kuid arvestada tuleb ka seaduses nimetatud kindlustatud isikute loeteluga.

Kehtiva ravikindlustuse seaduse alusel on kindlustatud isik Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik. Kuna kindlustatud isikute hulka kuulub tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötav isik, siis ei ole tema kindlustamiseks olulisi takistusi. Tuleb aga täpsustada, et kindlustuskaitse eelduseks pole mitte elukoha registreerimine (rahvakeeli sissekirjutus), vaid elamisloa või elamisõiguse omamine ning tööandja poolt sotsiaalmaksu maksmine.

Üldreeglina peab tööandja selleks, et töötajal tekiks kindlustuskaitse, registreerima töötaja maksu- ja tolliameti töötamise registris ning kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Välismaalasel on aga registreerimiseks vajalik hankida isikukood.

Isikukoodi saab välismaalane taotleda kas isiklikult Eestis viibides lähimast maavalitsusest või välisriigis asuvast Eesti välisesindusest. Kui tööd tegeval välismaalasel puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda enne tööleasumist taotleda, on tööandjal võimalik registreerida töötamine kuni viieks päevaks töötaja sünniajaga. Kindlustuskaitse tekib alles siis, kui töötaja saab isikukoodi ning tema sünniajaga töötamise registreerimise kanne muudetakse kande kehtivuse pikendamise teel isikukoodiga kandeks.

Probleem tekib kehtiva seaduse alusel juhul, kui välismaalane on registreeritud lühiajalise töötajana, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, kuna ravikindlustuse seadus ei nimeta kindlustatud isikuna Eestis lühiajaliselt töötavaid välismaalasi. Lühiajalise töötaja kindlustuskaitse aluseks on seni olnud ravikindlustusleping.

Eeltoodud probleemi lahendab aga 18. veebruari muudatuste raames vastu võetud ravikindlustuse seaduse muudatus, mille jõustumisel täiendatakse kindlustuskaitset omavate isikute loetelu ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ja töötava isikuga. Muudatusega eemaldatakse seadusest vastuolu, mis ühelt poolt nõuab sotsiaalmaksu maksmist, kuid samas ei anna ajutisele töötajale riiklikku ravikindlustuskaitset.

Elamisloa taotlemine töötamiseks

Üldjuhul on töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel vaja Eesti Töötukassa luba, mis antakse eeldusel, et töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti või Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on tööturu olukorda arvestades põhjendatud. Eeltoodu tähendab, et töötajal peab olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervis, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.

Välisriigist palgatud töötajale peab tööandja maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega (hetkel 1211,48 eurot bruto), v.a juhul, kui töötaja on omandanud Eestis kõrghariduse.

Töötukassa luba ei ole vaja, kui tööle soovitakse võtta tippspetsialisti, kellel on selleks erialane ettevalmistus. Samas võrreldes n-ö tavatöötajaga, näeb seadus ette täiendavaid eeldusi tippspetsialisti tööle võtmiseks:

• temale makstava tasu suurus peab olema vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega (hetkel 1954 eurot bruto);
• tööandja äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud;
• tööandja äriühingul on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt makstud sotsiaalmaks on võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eesti igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.

Elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt kavandatud töötamise ajaks Eestis, kuid maksimaalselt kaheks aastaks ning seda saab pikendada kuni viie aasta võrra korraga. Elamisloa pikendamiseks töötukassa luba uuesti esitada ei ole vaja, kuid töötajale makstav tasu korrigeeritakse vastavalt statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele.

Elamisloa saanud töötaja peab registreerima oma elukoha ühe kuu jooksul Eestisse saabumise päevast arvates, esitades elukohateate kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Välismaalane, kes elab elamisloa andmise ajal Eestis, on kohustatud elukoha registreerima ühe kuu jooksul alates päevast, mil teda teavitati elamisloa andmise otsusest.

Elamisloa taotlemise seisukohast kasuliku 18. veebruari muudatusena väärib märkimist võimalus saada töötukassa luba korraga mitme välismaalase Eestisse tööle võtmiseks senise ühe asemel, kui vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu Eestist leida ei ole. Kuna loa taotlemine ei hakka enam olema seotud ühe konkreetse isikuga, saavad tööandjad läheneda välismaalaste värbamisele senisest efektiivsemalt, kuna puudub vajadus hankida iga üksiku töötaja töölevõtmisel töötukassa heakskiitu.

Artikkel on kättesaadav ka SIIT.